kuldmedali mängus viskas NSV Liit ajaloo kõige kõrgema puntiskoori, edendades sellega Tsehhoslovakkiat seisuga 120-89. ÜLDISELT Esialgu oli plaanis turniir pidada 16. meeskonnaga, kuid kuna FIBA Europe otsustas, et võetakse juurde veel 8 meeskonda siis 2011. aasta Euroopa korvpalli meistrivõistlustel osales kokku 24 riiki. Automaatselt pääses turniirile korraldaja maa Leedu. Samuti said piletid endale 9 riiki, kes 2010. aastal olid osalenud korvpalli maailmameistrivõistlustel. Valikturniirist edasipääsenud 12. riigile oli ka koht ette nähtud, kuid kuna FIBA otsustas võistlusi laiendada 24. meeskonnale, pääsesid edasi kõik riigid, välja arvatud Ungari. Valikturniiril jäid viimasteks Portugal, Ungari ja Soome, nende riikide vahel toimus lisavalikturniir, kus meeskond, kes jäi viimaseks, Euroopa meistrivõistlustele ei pääsenud. Lisavalikturniiril võitis kõik kohtumised Soome, teiseks jäi Portugal ning kuna Ungari ei
Jalgpalli populaarsus kasvas kiiresti ka noorte seas, stabiilsete treenijate arv möödus paari aasta eest seni populaarseimast korvpallist see märkis kasvavat huvi vuti vastu. Täna kuuleme jalgpalliplatsidel taas eesti keelt. Taasiseseisvunud Eesti koondise esimesed aastad olid rasked: mängijaid oli vähe, nende tase nõrgemapoolne, rahvusvahelised kogemused puudusid. Esimene tüli oli teemal, kas võtta osa 94. aasta MM-valikturniirist, pooldajate argumendid jäid peale. Järgnevatel aastatel taolist vastuolu ei tekkinud kuna valikturniiridest osavõtmise vajadus oli selge see oli ainus võimalus koondist arendada. Paraku ei läinud esimesed aastad edukalt, harva tuli kaotuste hulka viike, tihti päästis koondise halvimast väravavaht Mart Poom. Varsti kaotas meedia igasuguse huvi koondise vastu. Peale mõõna pidi aga järgnema tõus ja alates 1996. aasta lõpust, mil koondise etteotsa asus Teitur Thordarson, on tehtud
meeskonnal hakkasid tekkima fännklubid. Jalgpalli populaarsus kasvas kiiresti ka noorte seas, stabiilsete treenijate arv möödus paari aasta eest seni populaarseimast korvpallist see märkis kasvavat huvi vuti vastu. Täna kuuleme jalgpalliplatsidel taas eesti keelt. Taasiseseisvunud Eesti koondise esimesed aastad olid rasked: mängijaid oli vähe, nende tase nõrgemapoolne, rahvusvahelised kogemused puudusid. Esimene tüli oli teemal, kas võtta osa 94. aasta MM-valikturniirist, pooldajate argumendid jäid peale. Järgnevatel aastatel taolist vastuolu ei tekkinud kuna valikturniiridest osavõtmise vajadus oli selge see oli ainus võimalus koondist arendada. Paraku ei läinud esimesed aastad edukalt, harva tuli kaotuste hulka viike, tihti päästis koondise halvimast väravavaht Mart Poom. Varsti kaotas meedia igasuguse huvi koondise vastu. Peale mõõna pidi aga järgnema tõus ja alates 1996. aasta lõpust, mil
annaabi.ee 
