· Tõlkekirjanduse kasv · Ilmusid koguteosed ( Laste sõna; Jutupaunik) ja sarjad (Seiklusjutte maalt ja merelt) · Lasteperioodika kasv (Täheke) 5 Lastekirjanduse teooria ja kriitikaga tegelesid: L.Tigane, R.Parve, L.Nurkse, J.Rummo Uues algupärases laste jutukirjanduses soosituim looduse teema. Soosituimaid teemad: Loodus: R.Rohi ,,Lapsed, linnud ja loomad" 1947 valikogu ,,"Laaned ja veed" 1949 valikogu ,,Noorte pere" 1947 jutustus ,, Kaks poissi puhkusel" 1949 jutustus J.Kallak ,, Tedrepoeg Pii-Pii"1946 ,,Tiit ja siilirahvas" 1946 ,,Summ-summ"1947 Ajaloost: A.Hint ,,Vesse poeg" 1948 Leida Tigane 1927 Laste Rõõm jutuke ,,Tibu" 1936 I lasteraamat ,, Lugu kahest laisast varesest" 1938 ,,Metsatalu vahvad loomad" 1940 ,, Hunt ja kutsikas"
ajutiselt kõrvale ja võtan tiivustust pakkuva pooleli töö ette." Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Ta on avaldanud luulekogud ,,Söerikastaja"(1958), ,,Kivist viiulid"(1964), ,,Lauljad laevavööridel"(1966) ja ,,Vihm teeb toredaid asju"(1969), poeemi ,,Tuule-Juku"(1963)ja valikogu ,,Voog ja kompii"(1971) Krossi luule andis impulsse ja eeskuju eesti luule uuenduseks 1960. aastate algul, värskendades intellektuaalsust ning tihendades motiivide seostamist. Tema luulet iseloomustab avar, eurdeeritud ja mõtestatud maailmapilt, ainete ja laadide mitmekülgsus, arenguvastuolude dialektiline nägemine. Olulisemate teoste hulka eesti poeesias kuuluvad poeemid ,,Maailma avastamine" ja ,,Campanella, anno 1961" 1970. aastatel ilmus tetraloogia ,,Kolme katku vahel", mis kujutab 16
esindus võimu organit maakonna tasandil ei ole. Maavalitsust finatseeritakse riigieelarvast. Maavalitsuse peamised ül: *korraldada ja kondineerida riikliku haldust. *käsutada riigivara. *korraldada ühistrantsporti, tervishoiu, kultuuri ja haridust. *planeerida regiooni arengut. Maavalitsus on riigikäe pikendust kohapeal. Kohaliku omavalitsus KOV. Vald ja linn on kohaliku valitsus üksused st, et neil on oma valitud esindus organ, valib rahvas. Alates 2005a sügisest iga 4a järelt. Valikogu valimised saavad hääletada kõik selle valla v linna elanike registrisse kantud Eesti vabariigi kodanikud ja välismaalased, kes on vähemalt 18a. Volikogusse saab kandideerida Eesti vabariigi kodanik kui ta on vähemalt 18a. Volikogu ül sarnanevad mõneti parlamendi omaga. *esindada kodanike huve. *teha kodaniku elu korraldavaid otsuseid. *kinnitada linna/valla eelarve. *linnapea/vallavanema valimised.
annaabi.ee 
