Kas Eestis on niisugust reformi üleüldse vaja ning missugust kasu ja kahju see meile kaasa toob? Eesti Vabariigi suureks probleemiks on eliitkoolide rohkus. Lapsi, kes õpivad nn. tavakoolis nimetatakse juba mingiks alamkihiks ja rumalaks halliks massiks. Lapsi lahterdatakse selle järgi millisesse kooli nad kuuluvad. Vastavalt gümnaasiumi riikliku õppekava eelnõule peavadki gümnaasiumid edaspidi pakkuma süvendatud õpet s.t., et iga gümnaasium peab valima vähemalt kolm õppesuunda. Valikkursuste loetelu riiklikus õppekavas on suurenenud ning gümnaasiumitel on õigus pakkuda valikkursusi, mida riiklikus õppekavas pole kirjeldatud. See annab koolidele lisavõimaluse keskenduda erinevatele valdkondadele. Uus haridusreform läheb, aga väga kulukaks, eriti Tallinna maksumaksjate jaoks. Paljud koolid suletakse ning tuleb ümber teha mitmete koolide klassiruumid, kuna gümnaasiumid vajavad suuri auditooriume ja väiksemaid seminaaride ruume. Ühe
aastat. lGümnaasiumi riikliku õppekava ? 11 (11) räägitakse: l"Riigikooli, ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi, kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe, ning kooli, mille pidajaga on riik sõlminud kokkuleppe spetsiifiliste hariduslike erivajadustega õpilastele üldkeskhariduse omandamiseks võimaluste loomiseks, õppekavad võivad olla koostatud, arvestamata lõigetes 4 kuni 8 toodud nõudeid valikkursuste mahtudele ja õppesuundadele." "Nõuded valikkursuste mahtudele ja õppesuundadele", mida HEV õppurid ei pea täitma, on järgnevad: Gümnaasium võimaldab õpilastele valikkursusi etteantud mahus (lõiked 4 ja 5), piirkondlikku eripära arvestavaid lisakursusi, kolmes õppesuunas õppimist (lõige 7), millest üks sisaldab loodusainete õpetamist lõikes 4 toodud mahus (lõige 8). Järelikult, need õpilased lkas ei pea üldse läbima valikained ja valima õppesuundi (mis on minu meelest süvaõpe)
Nemadki on lastele usaldusväärsed vestluskaaslased ninh hoolistevalt tähelepanelikud. Meestel on enne "aktiivseks isaks" saamist vaja tundma õppida omaenda tundeid. (Paulsen2011) Aljas (2017) arutleb, et emased haid arendavad aastaid pärast isaseloomast lahkuminekut võime üksi järglasi saada. Gümnaasiumi lõputunnistuse annab gümnaasium õpilasele: 1) kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad või valikkursuste puhul rahuldavad või arvestatud; 2) kes on sooritanud õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele või lõikes 4 sätestatud tingimustel eesti keele teise keelena, matemaatika ja võõrkeele (inglise, prantsuse, vene või saksa keeles) riigieksamid; 3) kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele gümnaasiumi koolieksami; 4) kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö, välja arvatud kooli
Neist eesmärkidest on minu jaoks kõige olulisem, et kursus annab õpilasele põhjaliku ülevaate sisejulgoleku ja üldise turvalisuse valdkondades, mis omakorda võib abiks olla ka elukutsevalikul, kuid samas laiendab õpilase silmaringi ja aitab olla parem riigikodanik. Samas on tegemist siiski valikainena ja selle kursuse õpetajana teadvustan ma endale, et paljuski võtavad õpilased seda kursust kui peale surutud kohustust. Vastavalt õppekavale peab Orissaare Gümnaasiumi õpilane valikkursuste seast valima igal õppeaastal kursusi selliselt, et kohustuslike kursustega kokku oleks igal õppeaastal 32 kursust. Kogu kursuse vältel püüan ma lähtudagi põhimõttest, et see esialgu huviavana tunduv aine, ei muutuks pelgalt kohustuseks see valikaine läbi teha, vaid oleks siiski ka huvitav ja paneks kaasa mõtlema. Oma tunnid püüan üles ehitada nö arutlevas stiilis, et pakun teema välja ja proovin õpilasi selle teemaga nö isiklikult suhestada.
(loodusklass, reaalklass, keelteklass) või ka huviringid, treeningrühmad jne; 2) õppe läbimine individuaalselt erinevas tempos, teistest kiiremini või aeglasemalt; Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed 95 3) õpe heterogeensetes klassides ja rühmades – individualiseerimise võimalused avalduvad õppematerjalide diferentseerimises, valikkursuste ja mitmesuguste teiste õppe rikastamise vormide kaudu. Praegu välja töötatavas Eesti üldhariduskoolide uues õppekavas ja hari- dusseaduste uuemates redaktsioonides on õppetöö individualiseerimise ja diferentseerimise küsimustele pööratud palju tähelepanu, väga olulise positiivse muudatusena seejuures on varasemast märksa suuremat rõhku pandud andekatele lastele. Individuaalne õppekava on parim viis korral- dada andekate laste võimetele ja vajadustele vastavat õpetust
annaabi.ee 
