3. 1942 poeem „Leib“ - ülistuslaul inimese loovale algele: tööle ja leivale kui elu sümbolitele. 4. Lapsepõlvest inpireeritult - „Tulipunane vihmavari“, „Lähen müüjaks“ 5. Sõjajärgsetel aastatel ei olnud loominguliselt viljakas. (Heiti Talviku arreteerimine ja saatimine Siberi vangilaagrisse, kus hiljem suri). Neil aastail tegutses Alver peamiselt tõlkijana. 6. Luuletajan elustus 1966 valikkoguga „Tähetund“ 7. 1971 „Eluhelbed“ 8. 1979 „Lendav linn“ 9. Viimane kogu 1986 „Korallid Emajões“ Räägi tasa minuga (Luulekogust „Lendav linn“) Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata onkergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule. Eluhelbed (Luulekogust „Eluhelbed“) Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut - kuni taipasin tasahilju,
Luuletus haakub minu eluga kohati, sest kolhoosis ma tööd teinud ei ole ja ei oleks saanudki, sest need kadusid enne minu sündi. Aga vanaisa juures olen ma küll viljavõtmise ajal abiks olnud. 6 Kokkuvõte Luulekogu "Suvised nurmed" oli väga meeldiv ja positiivne kogemus. Luuletused olid hästi mõistetavad ja nende sisust sai hästi aru. Luuletusi oli mõnus ja meeldiv lugeda. Kuna tegemist oli valikkoguga, siis oli luuletustel enamasti ühtne teema ja see kogu oli mõeldud tähistama Paul Haavaoksa 60. sünniaastapäeva. Mind köitis kõige rohkem luuletus "Viljapeks", aga veel meeldisid mulle luuletused "Õnne ja õngega", mis rääkis inimeste soovidest erinevas vanuseastmes, "Maailma baromeeter", mis rääkis poeedist kui baromeetrist. Mind üllatas luuletus "Leil ja õhe" oma pikkuse poolest, kuna luuletus jaguneb üheteistkümneks osaks ning igas osas on vähemalt neli salmi.
Peamiselt tegutsesid nad ilukirjanduse tõlkijatena. 1948. aastal tegi kirjastus Alverile ettepaneku tõlkida Puskini luulet. Alver oli nõus ning 1949. aastal ilmuski Puskini mahukas valimik ,,Luuletusi". 1955. aasta on oluliselt tähtis Betti Alveri tõlkeloominguteel, sest siis alustas ta oma suurtööd ,,Jevgeni Onegini" tõlkimist. Tema tõlkelooming võetu vastu väärilise tunnustusega. Pärast pikka vaikimist tuleb Alver 1966. aastal luulesse tagasi valikkoguga ,,Tähetund". Raamatul on tähtis osa nii Alveri varasema luule tutvustajana kui autori uue loomejärgu tähistajana. Kogu sisaldab ligikaudu 120 luuletust ja poeemi. ,,Tähetund" ja selle vääriliselt tunnustab vastuvõtt, mille märgiks oli ka Juhan Liivi nimeline luuleauhind, asetasid kuuekümneaastase Betti Alveri eesti kirjandusteaduses eriliselt austusväärsele kohale. Alveri järgmine valikkogu ,,Eluhelbed", mis ilmus 1971. aastal, on ülekaalukalt
arendamisega inimteadvuses, väliste impulsside teatava kodustamisega inimeste poolt. Luuletus on vaid tegevuse kõrvalsaadus, juhuslik kuju, mille luule või luuletamine on võtnud. Samuti on Paul-Eerik Rummo sel perioodil väidnud, et luule igapäevases praktikas on harva valmistulemus, sagedamalt vaid tee selleni. (Kalda, 1991) 3.4 Oo et sädemeid kiljuks mu hing Tegemist on 1985 aastal ilmunud valikkoguga. Eessõnas tutvustab Paul-Eerik Rummo meid valikkogu koostamise põhimõttega, tehes seda talle omases lihtsas keeles ja laadis. Enamjaolt on luuletused valitud poeedi neljast ilmunud raamatust: ,,Ankruhiivaja", ,,Tule ikka mu rõõmude juurde", ,,Lumevalgus...lumepimedus" ja ,,Ajapinde ajab", varasest luulest on koostatud vahetsüklid ,,Eelõitseng" I, II ja III. Paul-Eerik Rummo varasem luule on tänaseks muidugi harjunum, lihtsam ja mõistetavam. On
Tunnuslikud luules on range vorm, naiselikust vaatepunktist armastus, mille tähendus avardub, omandades sakraalse tähenduse (religioossuse poole püüdlemine). Loomingu tuumas kujuneb välja karevalikkus: kogud ,,Ööpildid" (1980), ,,Puudutus" (1981), ,,Salateadvus" (1983), ,,Vari ja viiv" (1986). Ilmneb ka salapära ja tõe kuulutamist. On truu vormirangusele, kuid kirjutab ka rütmiskeeme peitvat vabavärssi. Ühendab uut ja vana luuletraditsiooni. Muutused valikkoguga ,,Armuaeg" (1991) ja uudiskoguga ,,Maailma tasemel" (1992) ning ,,Hingering" (1997). Luulekeel muutub dünaamilisemaks, kõlavamaks. Rohkem keelemänge ja vabavärssi. Luuletuste taga on tugev kirjanduslik traditsioon, kultuuriteadlikkus torkab silma. Tõlgib palju luulet. Eeskujudeks Anna Ahmatova (suurus, ülevus) ja Emily Dickinson (väike, ähmane, salapärane, religioosne, müstiline). Mari Vallisoo luulemaailm on rajatud pidevusele, elu ja aegade sidemetele ning jätkumisele
annaabi.ee 
