riigipeale suurem mänguruum peaministrikandidaadi leidmisel Ministrite nimetamine-pliitiline läbirääkimine , mida juhib värske peaminister. Peaministri meeskond-saavutada häälte ülekaal parlamendis ja kindlustada oma erakonna programmi elluviimine. Kolatsioonivalitsus-mitme erakonna esindajad koos . Moodustatakse parteicaheliste läbirääkimiste käigus kinniste uste taga , mis teeb valijaskonnal võimatuks protsessi mõjutada . Valitsuse püsimise põhjused-valitsemise põhiseaduslik ülesehitus , parlamendi erakondlik jaotus , parteispektri iseloom ning ministrikohtade jaotus erakondade vahel. Enamusvallitsus-kontrollib vähemalt pooli saadikukohti parlamendis. Eesti erakonnad-Rohelised ,Isamaa ja Res Publica Liit ,Keskerakond Rahvaliit ,Reformierakond ,Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Peamine taotlus on saavutada häälte ülekaal parlamendis ning kindlustada oma erakonna programmi elluviimine. Tõenäoselt on parim võimalus selleks üheparteiline enamusvalitsus. Paraku pole selle moodustamine sageli võimalik, kuna ükski partei ei oma parlamendienamust. Niisiis tuleb moodustada koalitsioonivalitsus, kuhu kuuluvad mitme erakonna esindajad. Koalitsioonivalitsus moodustatakse parteidevaheliste läbirääkimiste käigus kinniste uste taga, mis teeb valijaskonnal võimatuks protsessi mõjutada. Valitsuse ametisse saamine võib võtta rohkem või vähem aega. Näiteks kulus Hollandis 1972. aastal selleks 164 päeva, Eestis 1999. aastal aga 17 päeva. Valitsuse moodustamine läheb kiiremini, kui võimalikud valitsuserakonnad alustavad läbirääkimisi juba enne lõplike valimistulemuste selgumist. Sageli reklaamitakse erakonna ministrikandidaate juba valimiskampaania käigus.
ühiskondlik-kasulik töö, vangistus (päästab nt arstitõend, osades riikides kaugel viibimine üle 500km). Siia ritta sobib ka NSVL, ksu ametlikult polnud kohustuslik, kuid tegelikkuses (ametlikud nrid nt 99,8% toetust liidritele). Teine argument, et valimised samasugune kodanikukohustus kui maksude maksmine või sõjaväekohustus. Vastulause, et valimised pole mitte ühiskondlik kohustus, vaid ühiskondlik vabadus. Üldised –osalusõigus on reeglina kogu täisealisel valijaskonnal ning keelatud on valimistsensused (ajalooliselt on pikalt eksisteerinud piirangud soo, vara või sotsiaalse staatuse alusel). Teatud erandid on lubatud: 1.) kodakondsus – Eesi puhul on ainult kodanikud hääleõiguslikud (erand KOV, kus ka mittekodanikud omavad teatud õigusi); 2.) vanus – alampiirand, valimisõigus Eestis alates 18 a. ning kandideerimisõigus 21 a. (valimispäevaks); 3.) teovõimelisus – teovõimetuks võib
Nt presidendivalimised: Iirimaal valitakse 7.a-ks., Soomes 6.a.-ks, Prantsusmaal ja Eestis 5.a.-ks, USA-s ja Venemaal 4.a-ks. Valimistel on võimalik eristada ühelt poolt aktiivset valimisõigust ehk igaühel peab olema õigus valida kui teiselt poolt passiivset valimisõigust ehk igal ühel on võimalik saada valitud. Valimised toimuvad üldjuhul ühe päeva jooksul. Üldmõisted (Eestis põhiseaduse paragrahv 60) Üldised – osalusõigus on reeglina kogu täisealisel valijaskonnal ning keelatud on valimistsensused. Ajalooliselt on pikalt eksisteerinud piirangud soo, vara või sotsiaalse staatuse alusel. Erandid on lubatud: 1) kodakondsus; 2) vanus - alampiirang, valimisõigus Eestis alates 18 a. ning kandideerimisõigus 21 a. (valimispäevaks); 3) teovõimelisus– teovõimetuks võib tunnistada isiku, kes nõrgamõistuslikkuse või vaimuhaiguse tõttu ei suuda aru saada oma käitumisest; 4) kohtu poolt karistust kandvad isikud.
annaabi.ee 
