seejärel ka otsuseid selle kohta, millises mahus mida õpetada, et kõrgharidusega inimestel oleks just Eestis tööd palgaga, mis võimaldaks siin ka ära elada. Oma riigi suhtes nõudlike kodanikena, oma riigi peremeestena, võiksime koostada loendi probleemidest, mis ootavad järgmise viie aasta jooksul vähemalt mingisugustki lahendust. Me vajame arutelu, mille käigus loeme kokku kõik oma soovid, kalkuleerime nende hinna ja siis laseme valijail otsustada, kas nad on nõus kõige eest ka maksma. Muul moel me lahendusteni ei jõua, vaid jäämegi unistuste ja hirmude lõksu. Head kuulajad. Me jõuame Eesti suurte eesmärkideni siis, kui me ühiselt nõu peame. Kas juba loodud Rahvakogu foorumil või mõnes teises kohas. Arutlegem siis nendel teemadel samas vaimus nagu Artur Alliksaar unistas, nüüd, et meil on vabadus käes ja me adume, et Vabadus on otsimine. Vabadus on eksimine. Vabadus on kaotamine, jälleleidmine
võrdsed tingimused. Ent kandidaadid võivad endale reklaamiaega osta ning säärasel juhul võrdsus kaob. Et niisugust ebavõrdsust piirata, seatakse sisse valimiskampaania maksumuse ülempiir või asutatakse riiklik fond valimiskampaania rahastamiseks. Pärast valimiskampaaniat peavad kõik üksikisikud, erakonnad ja valimisliidud esitama raha laekumise kohta aruande. Kõik hääled on võrsed, st kõigil valijail on üks hääl. Valimissüsteemid võib jaotada kahte suurde kategooriasse: majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed. Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: 1) süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul on üks partei; 2) valitsemise puhul on esmatähtis efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus; 3) süsteem võimaldab esindaja ja tema valimisringkonna tihedamat kontakti;
4) hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas; volikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab karistust kinnipidamiskohas. 7.3.3. Ühetaolisus üldise võrdsuse PS § 12; see ei ole oluline, mitu häält kellegi on, vaid kolmes aspektis: kas erinevad hääled omavad võrdset kaalu. Selles on küsimus. ühetaolisus - ühetaolise arvu häälte olemasolu kõigil valijail; valijate häältel on võrdne kaal; kandidaate koheldakse ühetaoliselt mandaatide jaotamisel; kandidaadi esitamise õigust omavaid isikuid koheldakse ühetaoliselt valimisalgatuse õiguse vormistamisel ja tunnustamisel. 7.3.4. Otsesus. otsesus - valijad hääletavad valimistel kandidaatide/kandidaatide nimekirja poolt või vastu vahetult; mandaadi andmise õigus on üksnes valijal 7.3.5. Salajasus.
annaabi.ee 
