· Kas testi abil saab teha õigeid otsuseid- otsuste valiidsus. Testide hindamine: valiidsus. · Mõõtmise valiidsus- kas test mõõdab seda, mida see peaks mõõtma? · Otsuste valiidsus (e kriteeriumivaliidsus)- kas testi abil saab teha õigeid otsuseid? Valiidsuse hindamise meetodid: · Mõõtmise valiidsuse hindamine: - ühtiva valiidsuse meetod - sisuvaliidsuse meetod - konstruktivaliidsuse meetod (ühtivus ja eristamisvõime) · Otsuste valiiduse (kriteeriumivaliidsuse) hindamine: - ennustava valiidsuse meetod - samaaegse (e eristava) valiidsuse meetod Sisuvaliidsus: Kas testiküsimused peegeldavad hästi ja igakülgselt seda omadust, mida mõõta tahetakse? Sisuvaliidsuse hindamise kolm etappi: 1. Kas testiküsimused on seotud mõõdetava omadusega? 2. Millist tahku sellest omadusest iga küsimus mõõdab? 3. Testi struktuuri võrdlemine mõõdetava omaduse struktuuriga.
nad katses käituksid. Kui eksp.grupp käitub samal viisil, siis on arvata, et tulemused pole usaldatavad, kuna esineb reaktiivsuse komponent. Simuleeriv grupp seega on kontrollgrupi osas (nt hüpnoosi simuleerimine!). 6.4. UURIMUSE VÄLINE VALIIDSUS (Ch 5) Väline valiidsus tähendab E tulemuste üldistatud kehtivust paljude loomulike situatsioonide jaoks. (Sellest oli juttu ka Vaatlusmeetodi käsitluse juures!). Siinkohal räägime täpsemalt mõnedest välise valiiduse e. katsesituatsioonis saadud tulemuste põhjal tehtavate järelduste üldistusvõime komponentidest: a) valimi e. KI grupi esinduslikkus (valged hiired ja psühholoogia esmakursuslased!); b) muutujate esinduslikkus; c) katsesituatsiooni esinduslikkus e. ökoloogiline valiidsus (tuleb eristada realistlikkust ja üldistatavust; viimase kohta saab hõlpsalt andmeid, korrates uurimust loomulikus keskkonnas). E-d n.ö
.. 54 Näiteks Bayley arenguskaala III: lapse võimed on erinevas vanuses kvalitatiivselt erinevad (eri ülesanded). Mitme valdkonna arengu kirjeldamine: kognitiivne areng, kõne, motoorika, sotsiaal-emotsionaalne areng, kohanemisvõime. 1-42 k laste arengu hindamiseks. Arengutestide puudused. Individuaalsuse eiramine (arenguseisakud); kultuurierinevuste eiramine; valiiduse ja reliaabluse küsimus; teoreetiline põhjendatus; kallid (võrreldes lihtsa vaatlusega). Arengutestid ja hilisem IQ. Ennustatav väärtus tulevase võimekuse osas alla 2-a laste juures väike: DQ ja IQ mõõdavad erinevaid asju; DQ ja IQ ajas muutuvad, areng pole stabiilne; oluline DQ erinevus ennustab hilisemat IQ. Seos hilisema kooliedukusega tulemused vastuolulised. Intelligentsuse mõõtmisest: erinevad arusaamad. Üritatakse hinnata IQ-d ja selle komponente
annaabi.ee 
