Pealinn on tähtis sõlmpunkt sõidukitele ning lennukitele. Madridis asuvad tähtsad teadus asutused. Näiteks Hispaania Kuninglik Akadeemia (1713) ja Madridi Ülikool (1508). (HK, 2003) Suurem haljasala, Casa de Campo, jääb Madridi ääralale. 4. Madridi kesklinn 4. Linnastumisega kaasnevad probleemid Linnastumine on Hispaanias tõusnud probleemiks just keskkonnale, mistõttu teatud ringkonnad on asunud loodusesse valguvate linnade pealetungile vastu seisma. Majandusbuumi ajal ehitati ohtralt uusi elamuid ning arendati turismi. Rannikuäärsed alad muutusid rohkem suuremaks ja lisandusid äärelinnad. Kuna hispaanlastel on kombeks käia nädalavahetusel looduses puhkamas ning sportimas, siis on sealse rahva kui ka mitmekesisuse jaoks loodusalad eriti tähtsad. Oma maja või hoovi omamine on kohalikele suhteliselt kallis.
kinnikasvamisel kujunenud õhukese turbalasundiga madalsood. Lääne-Eestis valdavad suured madalsood ja rabad. Balti jääpaisjärve ja Limneamere kaldavallide vahel. Edela-Eesti tasandukunõgudes paiknevad suured 5-7 m paksuse turbalasundiga ja iseloomuliku järsu rabanõlvaga rabad. Kesk-Eesti jääpaisjärvetasandikel on väikerabad. Pandivere kõrgustik on soodevaesemaid piirkondi, kuid tema nõlvaaladel on kõrgustikult valguvate vete tõttu suuri soostikke, kus rabasid liidavad madal- ja siirdesoo alad. Alutaguse on Ürg Peipsi luidete tõttu väga soine, valdavad rabad. Emajõe lähte- ja suudmeala jõelammil paiknevad laiaulatuslikud madalsoometsad ja tarna madalsood (Sangla ja Laeva soostik, Emajõe Suursoo). Peipsi madaliku lõunaosas on liivaalal kuni 7 m paksuse turbaga rabad. Vooremaal on toitaineterohke nõlvavee mõjul voortevahelistesse nõgudesse tekkinud
ühtki agrotehnilist võtet, mis jätaks mõjutamata jõe või järve. Süvendatud jõgede lammidele tuleks mitmesuguseid võtteid rakendades rajada kultuurrohumaid, vältimaks nende alade umbrohtumist ja tootmisprotsessist väljalangemist. Sooldunud rannikumullad on Lääne-Eesti ja saarte lausrannal paiknevad noored mullad, sisaldavad mereveest neelatud soolasid. Nad ei sobi kultuurkõlvikuteks ega suuda ka rannalähedast merd naaberaladelt valguvate saasteainete ning metallorgaaniliste ühendite eest kaitsta. Seda asjaolu tuleb silmas pidada mis tahes glei- ja leet-gleimuldade parandamisel ja kasutamisel Lääne-Eestis ja saartel. Erodeeritud ja deluviaalmuldi on eelkõige Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikul, vähesel määral ka mujal. Deluviaalmuldadesse võivad kuhjuda uhutavad taimekaitsevahendid, väetiste ülejäägid jms. Erosiooni tõkestamiseks on vaja rakendada mullakaitselist agrotehnikat.
annaabi.ee 
