Dénes katsetas elavhõbedalambiga, kuid selle väikese koherentsuse tõttu suutis ta salvestada vaid kuni sentimeetrise läbimõõduga hologramme, mida sai taaskuvada vaid punkthaaval. Optiliste hologrammide tehnoloogia täienes kiirest pärast laseri leiutamist 1960. aastal. Oma panuse eest holograafia leiutamisel sai Gábor Dénes 1976. aastal ka Nobeli preemia. Tööpõhimõte Tavalises fotos on salvestatud vaid esemelt tulnud valguse kiiritustihedus. Seega ei ole foto vaatlemisel tekkiv valgusväli identne esialgselt esemelt tulnud valgusväljaga: kaduma on läinud info eri suundadest tulnud valguskiirte faasivahe kohta. Hologrammis on salvestatud lisaks kiiritustihedusele ka faasiinfo ning kujutise taastekitamisel tekkiv valgusväli on identne salvestamisel esemelt tulnud valgusväljaga. Seega tundubki vaatlejale kujutis kolmemõõtmelisena. Faasiinfo salvestamiseks kasutatakse interferentsi nähtust. Ruumiliselt koherentne valguskimp
sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. Interferents -Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Selle tulemus on määratud käiguvahega, mis on võrdne algselt samas faasis olnud lainete poolt liitumispunkti jõudmiseks läbitud teepikkuste vahega. 2.Min ja max koha tekkimine Kui asetada laserikiire teele kitsas pilu, siis pilu taga tekkiv valgusväli difrageerub seda laiemaks, mida kitsam on pilu. Difraktsioonis maksimumi tekkimise ligikaudne tingimus: = 0° or b sin = (k + ½) kus: b ... pilu laius ... nurk otse leviva kiire suhtes k ... maksimumi järk (1, 2, 3, ...) ... lainepikkus Difraktsioonis miinimumi tekkimise ligikaudne tingimus: b sin = k 3. difraktsiooni lähi ja kaugtsoonide erinevus
Kuigi Maale jõuab elektromagnetkiirguse lai spekter, kasutavad nii taimed kui ka loomad sellest vaid kitsast ja peaaegu kattuvat lainepikkuste vahemikku (Masing, 1992), mida nägemisaistingu tekitajana nimetatakse nähtavaks valguseks ja taimede seisukohalt foto -sünteetiliselt aktiivseks kiirguseks (PAR). Päikesekiirguse, vee pinnaomaduste ja vee optiliste omaduste koostoime tagajärjel kujuneb välja veekogule iseloomulik valgusväli s.o valguse spektraalne sügavusjaotus. Vee optilised omadused, mida väljendavad valguse neeldumis- ja hajumistegur, on osaliselt määratud puhta vee omadustega, kuid neid mõjutavad tugevasti vees olevad optiliselt aktiivsed ained. Kõige rohkem neelavad valgust taime -rakkudes sisalduvad pigmendid ja veele värvust andvad lahustunud orgaanilised ained, peamiselt huumusained. Langenud mitmesugustele vees heljuvatele osakestele, peegeldub
kinnitumise. Hüdrofiilne plekk laguneb vees lihtsalt ära. Disperssete süsteenmide (kolloidsüsteemide) optilised omadused. · Optiliste meetmetega on võimalik määrata osakeste suurust ja kuju. · Dispersse faasi murdumisnäitaja erinvkeskkonna omast. · Toimub valguse murdumine, peegeldumine, neeldumine · Kui tegemist tõelise lahusega, siis valgus läbib selle · Kui pimedas ruumis juhtub tundmatule lahusele valgusväli ja kui külje peale pole midagi näha- kolloidlahus · Kui lainepikkus kasvab, seda vähem valgus hajub · Mida lühem lainepikkus, seda rohkem hõljub- opolestsents · Urides hajunud valgust võimlaik kindlaks teha osakeste suurust ja kuju · Hajunud valguse intensiivsus on pöördvõrdeline kolloidlahuse kontsentratsiooniga · Hajunud valguse intensiivsus on pöördvõrdeline -e 4-astmega.
põhjustanud erinevad valikusurved, kuid väga juhuslik see asi vist olla ei saa, sest vastuvarjutus on vägagi üldlevinud ja klassifitseerub suisa loodusseaduseks. Valguse peegeldamine on alternatiivseks ja just veekeskkonnas sobivaks leitavuse vähendamise mehhanismiks. Miks veekeskkonnas - aga tollepärast, et peeglit seinal me näeme väga hästi, aga vee alla sukeldunult väidetavalt mitte (tahtsin suvel proovida, aga läks meelest ära). Seda omakorda sellepärast, et veesambas on valgusväli ühtlane - kui peegel on seal vertikaalselt, tuleb valgust nii paremalt kui vasakult samapalju ja peegeldus ei eristu taustast. Õhukeskkonnas see üldjuhul nii ei ole ja seetõttu kasutavad peegeldamist kaitsekohastumusena väga paljud kalad, kuid mitte maismaaloomad. Krüptilisuse tagamiseks peab peegeldav pind olema vertikaalne, mis kala puhul tähendaks seda, et keha peab olema väga lapik. Seda teed on mõned kalad ka läinud, aga siin on mõistagi lõivsuhe ujumisvõimega
annaabi.ee 
