- valgustustihedus, valgustatus pinnaühikule e. pinnaühikule langev valgusvoog [lx] Inimese silma ja nägemismeelt iseloomustavad omadused: - akkommodatsioon, nägemisteravus, silmaläätse kohandumisvõime fokusseeruda erinevatele kaugustele - adaptsioon, kontrastitundlikkus, silma pupilli omadus reageerida erinevatele heledustele - tajumiskiirus, eristamiskiirus, maksimaalne 600-700 lx juures Inimese töökeskkonna erinevaid valgustustingimusi ja mõjusid inimesele iseloomustavad: - üldvalgustus ja kohtvalgus - loomulik ja kunstlik valgustus - räigus, heleduste sobimatu jaotus, ebamugav valgustus - vaateväli, see väli, kuhu pilk on otseselt suunatud - nägemisväli, väli 60 üles, alla, paremale ja vasakule ninast Riskitasemed: - I : triviaalne - II: talutav - III: ohustav - IV: kahjustav - V: eluohtlik 4. Arvutused 4
valgustihedus, mille mõõtühikuks on 1 luks [1 lx]2. Pinna valgustatus on 1 lx kui pinna igale ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumen [1 lm]. Nagu eelnevast näha, iseloomustab valgustustihedus pinnale langevat valgusvoogu. Silm aga, vastupidiselt, reageerib valgusvoole, mis peegeldub esemeilt (pindadelt) silma suunas. Seega ei piisa valgustingimuste täielikuks hindamiseks vaid valgustatusest. Sisuliselt oleks õigem iseloomustada valgustustingimusi pinnaheledusega [1 cd/m2]. Seda tehakse aga harvem, sest arvutused on keerukamad ning heledusmõõturid on vähem levinud seadmed kui luksmeetrid. Tootmis- ja tööruumide valgustus liigitub kaheks: loomulik valgustus, tehisvalgustus. Loomuliku valgustuse korral muutub valgustustihedus ruumis väga ulatuslikult, sõltudes nii aastaajast, kellaajast kui ka meteoroloogilistest tingimustest. Sestap iseloomustataksegi
Nägemiselund reageerib aga valgusvoole, mis peegeldub vaadeldavalt esemeilt (pindadelt) silma suunas. Järelikult ei piisa valgustustingimuste hindamisest ainult valgustustiheduse põhjal. Valgustustehniliseks näitajaks, millele reageerib vahetult inimese silm, on pinnaheledus, mille mõõtühikuks on kandela ruutmeetri kohta (cd/m2), mida varem nimetati nitiks. Kuigi sisuliselt oleks õigem iseloomustada valgustustingimusi eeskätt heledusega, tehakse seda praktikas harva selle näitaja raske määratavuse tõttu (arvutamine keerukas, heledusmõõturite vähedus). Loomuliku valgustuse korral muutub valgustustihedus ruumis väga ulatuslikult, sõltuvalt nii aastaajast, ööpäeva ajast kui ka meteoroloogilistest tingimustest. Seepärast iseloomustatakse loomulikku valgustust ruumis nn loomuliku valgustuse koefitsendiga ehk teguriga e: e= E sees
Kuid uuringute käigus jõudis Mayo järelduseni, et töö tulemuslikkuse tähtsateks mõjuriteks on pigem grupi moraal ja motivatsioon kui indiviidi psühholoogia. Kaks Mayo eksperimenti on eriti tähtsad. 1. Esimeses eksperimendis uuriti töötingimuste mõju tööviljakusele. Katsegrupp moodustati tehase konveieril töötavatest naistest. Uuriti valgustuse mõju töö tootlikkusele parandades valgustustingimusi töökohtades. Töö tulemusi võrreldi kontrollgrupi omadega, kelle valgustingimusi ei parandatud. Selgus, et katsegrupi ja kontrollgrupi tööviljakus muutus ühte moodi. Seejärel vähendati uuesti valgustust, kuid töö tootlikkus ei langenud. Analoogseid katseid tehti veel muutes ka teisi töötingimusi. Uurijate üllatuseks töötulemused paranesid isegi hoolimata sellest, et töötingimused muutusid üha halvemaks.
annaabi.ee 
