mehe vaidluse, kes kõik uskusid erinevatesse asjadesse ning kuulusid erinevatesse institutsioonidesse. Nad vaidlesid selle üle, milline neist uskudest on see õige ning Zadig tegi neile oma lihtsa loogikaga selgeks, et nad kõik on võrdväärsed ning et ükski kirik ega institutsioon ei saa öelda, mida inimene võib või ei või teha. See otsus kuulub ainult ühele ja ainsale Jumalale, kes on kõik loonud. Kogu see jutt käis valgustusaegsete kirikupeade pihta, keda Voltaire osavalt laimas. ,,Zadig" oli kokkuvõtvalt paljuski osas õpetav teos. Voltaire püüdis oma filosoofiaga inimeste silmi avada, andes neile mõista kõigest sellest, mis maailmas puudu oli; kõigest sellest, mis maailma kui tervikut lõhestas. Ta mitte ainult ei kritiseerinud, vaid suunas inimesi õigele mõtlemisviisile, õigeid teadmisi omandama ning loomulikult ka vooruslikkusele. Justnimelt
filosoofias, kirjanduses, kunstis jne. Sellest räägitakse ja kirjutatakse. Kuivõrd need valgustuslikud ideaalid kujunevad välja, sedavõrd ka kunstilooming allub sellele. Ideoloogilises ja filosoofilises plaanis on põhiidee valgustusel mõistus. ¤ Valgustuse ideoloogid tundsid mõistet ,,maailmakodanik." Maailmakodanikke oli valgustuse tegelaste hulgas väga palju. Üheks suureks eeskujuks oli Voltaire. Selle mõiste käibelevõtt tugines valgustusaegsete ideoloogidele. Hiljem sattus see vastuollu mõtlejate rahvusteadustega. Kasvas huvi teiste maade vastu, kuna Euroopa ei olnud enam endassesuletud. Inimkogemus avardus olulisel määral. Puututi kokku indiaanlaste ja aafriklastega. Suunati huvi nt Pärsia vastu. ¤ Inglise ja prantsuse valgustukirjandust vaadeldes paistab silma põhivõte, milleks on võõrandumine/distantseerumine. Iseloomulik valgustussajandi esimesele poolele. ¤ Sajandi keskpaigas hakkab valgustuses esile kerkima esteetika
Voltaire sai oma loomingulise impulsi ühelt poolt inglise kirjandusoludest (võrreldes prantsuse olusid inglise oludega). Ajakirjanduse teke ja areng aitas sellele ideede levikule maalt maalt tugevasti kaasa. Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe" tõlgiti esimesena eesti keelde. Valgustuse ideoloogid tundsid mõistet maailmakodanik. Maailmakodanikke oli valgustuse tegelaste hulgas väga palju. Üheks suureks eeskujuks oli Voltaire. Selle mõiste käibele minek tugines valgustusaegsete ideoloogide üldinimlikku jõusse. Hiljem sattus see vastuollu mõtlejate rahvusteadustega. Kasvas huvi teiste maade kohta, kuna Euroopa ei olnud enam enesesse suletud. Inimkogemus avardus olulisel määral. Puututi kokku indiaanlaste ja aafriklastega. Suunatud huvi Pärsia vastu. Inglise ja prantsuse valgustukirjandust vaadeldes paistab silma põhivõte, milleks on võõrandumine/distantseerumine. Iseloomulik valgustussajandi esimesele poolele.
annaabi.ee 
