Nägemisteravust mõjutavad nii silma optikast kui ka reetinast ehk võrkkestast tulenevad kõrvalekalded. Sageli on reetina patoloogia põhjustatud just organismi üldhaigustest. Nägemisprotsessi võib jagada neljaks osaks: 1. kujutise formeerimine võrkkestal 2. optilise kujutise muundamine närviprotsessiks 3. närviimpulsside vastasmõju ja nende juhtimine ajju 4. signaalide interpreteerimine ajus. Valgustmurdvad keskkonnad silmas moodustavad keerulise optilise süsteemi, mis võimaldab saada silma võrkkestal välismaailma esemetest selge vähendatud kujutise. Valguskiired läbivad silma valgustmurdvad keskkonnad ja normaalselt lõikuvad üksteisega võrkkestal. Võrkkesta rakud vahendavad nägemisärritused nägemisnärvi, mis jätkub nägemisteena suuraju kuklasagarani. Seal muutuvad nägemisärritused nägemistajuks.
SILMA OPTILINE SÜSTEEM II · Silma tulev valgus murdub sarvkesta välispiiril · Valgus läbib eeskambri vesivedeliku, tungib läbi pupilli, läbistab läätse (lens) ning pääseb võrkkestale Võrkkes · Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerumise võrkkestale t Tsentraalloh k Kollatähn SILMA OPTILINE SÜSTEEM III · Valgustmurdvad struktuurid: sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha · Pupill reguleerib silma langeva valguse hulka · Optilise süsteemi tugevuse ja pupilli suuruse reguleerimisega tekib võrkkestale kujutis Klaaskeha http://www.eophtha.com/eophtha/anatomy/anatomyofvitreous.html FOTOKEEMILISED PROTSESSID VÕRKKESTAS I · Võrkkestas on kepikesed ja kolvikesed, mis on valguse suhtes erinevate absoluutlävedega · Kepikeste abil nähakse hämaras ja värvusi ei
ellujäävate vormidega, mis on ekstreemselt resistentsed enamikele keskkonna stressifaktoritele. Nende liikide spooridel on väike metaboolne aktiivsus. Vahetult pärast spoori moodustumist esineb metaboolset aktiivsust vähesel määral, kui üldse (Setlow, 2014) Joonis 1. Spoori elutsükkel Bacillus subtilis’e näitel (Sporeweb, 2014) Sporuleeruvad bakterid moodustavad kuumusele resistentseid endospoore, mis sisaldavad DPA-d (dipicolinic acid) ja on faas-kontrastsel mikroskoopial valgustmurdvad. Enamik uuringuid sporulatsioonist, spooridest ja spooride germinatsioonist on viidud läbi kas aeroobsete batsillide või anaeroobsete klostriididega (Doyle, 2007) 3 1.2 Struktuur Bakter toodab enda sees ühe endospoori. Mõnikord on spoor ümbritsetud õhukese kattega, mida nimetatakse eksospooriks ja mis katab spoori kesta. Spoori kest funktsioneerib sõelana, mis
annaabi.ee 
