Fotograafia ajalugu on lühike, aga samas ka pikk, kui arvata sisse aeg, millal juba teati, et väiksest avast läbinud valgusega saab luua pildi. Ometi on fotograafia hulgaliselt levima hakanud alles päris viimastel aastakümnetel. Kreeka filosoof Aristoteles (384- 332 eKr) pani juba tähele nähtust, et väiksest avast läbides valguskiired murduvad ja moodustavad nende teele jäävale pinnale ümberpööratud kujutise. ''Camera Obscura''-t hakati kasutama alles 16. sajandil. valgustihe kamber, mille ühes seinas on väike ümmargune avaa. Kui ava ees paikneb mingi valgust kiirgav või peegeldav ese, siis tekib ava vastas olevale seinale selle ümberpööratud kujutis. Nööpnõelaaugukaamera, on sellesama "Camera Obscura" vähendatud teisend. Seda kes tegi esimese foto, seda päris täpselt ei teata tänini. Prantsusmaal katsetasid ühiselt Joseph Nicepce ja Louis Daguerre fotograafia vallas, kuid L. Daguerre avalikustas nende katsetuste tulemused alles pärast J
Pilt 1. Peegelkaamera erinevad osad. 4 FOTOGRAAFIA AJALUGU Kõik algas sellest, kui Saksa teadlane J.H.Schulze avastas 1727. aastal hõbenitraadi valgustundlikkuse. T. Wedgwoodil õnnestus 1802. Aastal hõbenitraadilahusega immutatud paberil kujutise tekitada. 1816. Aastal ühendab Nicephore Niepce Camera Obscura(valgustihe kamber, mille ühes seinas on väike ümmargune ava) koos valgustundliku paberiga. 1826. Aastal suudab ta luua püsiva pildi. 1834. Aastal loob Henry Fox Talbot püsivad pildid paberile niisutatud hõbekloriidi ja fikseeritud soola lahuse abil. 19. Augustil 1839. aastal tegi füüsik D.F. Arago Pariisi Teaduste Akadeemias ettekande kujutiste tekitamise meetodist, mida hiljem hakati nimetama dagerrotüüpiaks. Dagerrotüüpias kasutati hõbetatud vaskplaati,
maailma nähtusi, looduspilte jms. Fotoharrastajate paljumiljonilisse armeesse kuulub mitmesuguses vanuses ja mitmesuguste elukutsetega, mitmeguste maitsete, iseloomude ja kalduvustega inimesi. Fotograafia keel on kättesaadav ja mõistetav kõigile. Fotoaparaadid on omandanud tohutu populaarsuse, kogu maailmas on neil miljonite inimeste elus kindel koht. 4 1. Kaamera obskura Camera obscura on valgustihe kamber, mille ühes seinas on väike ümmargune ava. Kui ava ees paikneb mingi valgust kiirgav või peegeldav (valgusallikaga valgustatav) ese, siis tekib ava vastas olevale seinale (kui ekraanile) selle eseme ümberpööratud kujutis jn. Kui ava läbimõõt on ekraani ja ava vahelisest kaugusest 150-200 korda väiksem, siis aberratsioon praktiliselt puudub ja kujutise selgus sõltub ainult valguse difraktsioonist. Suure teravussügavuse tõttu on võimalik ekraani ja ava vahekauguse
annaabi.ee 
