suvel päevituda ka varjus, kus pole kiirgus nii kõva. Maal olevaid organisme kaitseb liigse ja ohtliku UV-kiirguse eest osooni kiht, kus neeldub suur hulk ultravalgusest. Kuna osooni kihti on tekkinud augud freoonide laialdase kasutamisega, jõuab Maale nüüd rohkem ultravalgust kui varem. Ultravalgust kasutatakse meditsiinis hambaplommide kõvastumise kiirendamiseks, haigusi tekitavate mikroorganismide hävitamiseks, valgustehnikas luminestsentsi esile kutsumiseks, salakirjade või kustunud teksti kindlaks tegemiseks.
dispersiooniks. 3. Ultravalgus, selle omadused ja kasutamine. Elektromagnetlained, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse kiirguseks ehk ultravalguseks. Ultravalgus on violetne, on tugeva fotokeemilise ja bioloogilise toimega. Vähestes annustes on inimestele kasulik vitamiini tekkimiseks. Suurtes kogustes tapab baktereid, tekitab nahavähki ja silmahaigusi. Kasutatakse meditsiinis, valgustehnikas, kustunud kirja kindlaks tegemisel jms. 4. Valguse difraktsioon. Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nimetatakse difraktsiooniks. 5. Interferents ja selle maksimumide tekkimine. Kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist, nimetatakse interferentsiks. Interferentsi maksimumis(valguse tugevnemine) esinevad ekraani neis punktides, mis on määratud tingimusega. 6
steriliseerimiseks. Ultravalgus on tugeva fotokeemilise (mõjub filmilindile, fotosüntees, osooni tekkimine) ja bioloogilise toimega (päevitamine, D2 vitamiini teke, suurtes kogustes tekitab nahavähki ja silmahaigusi). Inimese silmi kaitsevad ultravalguse eest hästi klaasprillid, sest klaas neelab tugevalt ultravalgust. Päikeselt tuleva liigse ultravalguse eest kaitseb meid Maad ümbritsev osoonikiht, kus neeldib suur osa ultravalgusest. Ultravalgust kasutatakse meditsiinis, valgustehnikas kutsub esile luminestsentsi, salakirjade või kustunud tekstide kindlaks tegemisel. Aljona Treffner
Suures koguses on UV kiirgus kahjulik kõigile elusorganismidele, sest põhjustab mutatsioone DNAs ja silmahaigusi. Inimese silmi kaitsevad ultravalguse eest hästi klaasprillid, sest klaas neelab tugevalt ultravalgust. Mõõdukas koguses on ultravalgus organismile kasulik, sest selle toimel kulgeb vitamiini D süntees. Ultravalgusel on tugev bioloogiline toime, fotokeemiline toime ning väike läbitungimisvõime. Seda kasutatakse meditsiinis, astronoomias, valgustehnikas-kutsub esile luminestsentsi, plasmatoodetes, fotokeemias, bioloogias ja salakirjade või kustunud teksti kindlaks tegemisel. Meditsiinis kasutatakse laialdaselt ultravalgust kiirgavaid lampe, nt. haigusi tekitavate mikroorganismide hävitamiseks ja hambaplommide kõvastumise kiirendamiseks. Maal elavaid organisme kaitseb liigse ning ohtliku UV-kiirguse eest osoonikiht, seetõttu jõuab ainult osa ultravalgusest Maale. Viimasel ajal on see kiht hakanud
Co-pulbrit kasutatakse metallkeraamiliste kõvasulamite valmistamiseks. WC kristallide ja Co- pulbri segu pressimisel ja paagutamisel tsementeerib Co karbiidikristallid kompaktseks sulamiks pobediidiks. Pobediitlõiketerad ei kaota oma kõvadust ja lõikeomadusi isegi nii suurtel kiirustel, kui metall on hõõguvpunane. Pobediisist tehakse ka puuriotsi. Sulamit kovar (Co Fe Ni Mn ), mida saab kergesti klaasi külge sulatada, kasutatakse elektro- , raadio- ja valgustehnikas. Co Cr sulamil on suur elektriline takistus, sellest tehakse elektriahjude kütteelemente. Keemiatööstuses rakendatakse metallilist Co katalüsaatorina. Tehisisotoop Co 60 emiteerib gammakiirgust ning leiab radooni asendajana kasutamist radioteraapias (vähkkasvajate ravil), metallodefektoskoopias ja automaatikaseadmetes (kontaktivabade niiskuse ja paksusemõõturites, kaaludes). Ühendid Ühendis on Co o.-a. valdavalt II ja III, iseloomulikum o
SISSEJUHATUS Viimase kümnendi jooksul on üsna tõsiselt muutunud valgustite tüübid. Tavalist hõõglampi peetakse juba eilseks päevaks, kuna see jääb nüüdisaegsetele lampidele kõiges alla ja on lisaks sellele ka kõige tuleohtlikum. Kõigepealt vahetas selle välja kompaktne luminestsentslamp, seejärel valgusdioodlamp ja viimaks loodi orgaanilised valgusdioodid. Huvi valgusdioodide vastu kasvab kiiremini kui nende kasutusala valgustehnikas. Tootjad ja tarbijad, müüjad ja ostjad, kõik on otsekui tardunud stardiasendisse, kartes teistest maha jääda. Üksnes disainerid kasutavad juba kõikjal valgusdioodide unikaalseid võimalusi. Ammu on möödas aeg, mil valgusdioodid huvitasid vaid teadlasi. Praegu on valgusdioodidest kuulnud juba kõik. Selliste lampide suhteliselt kõrge hind on veel takistanud nende kasutamist olmes, kuid räägitakse, et lähem tulevik on nende päralt. Võib aga ka juhtuda, et ootused on liialdatud
s<0 vastulülitusega pidurdamisel; s=200% siis vool 14X suurem nimivoolust 4) Ultravalgus (10-6- 10-8m) kiirgavad aatomite väliskihtide elektronid | tugev bioloogiline toime, Karakteristikud fotokeemiline toime, väike läbitungimisvõime | meditsiinis, valgustehnikas Mehaaniline karakteristik. Mehaaniline moment. 5) Röntgenikiirgus (10-8-10-11m) kiirete elektronide järsul pidrudumisel, protsessides milles osalevad sisekihtide elektronid | võime tungida läbi inimkeha |meditsiinis 6) Gammakiirgus (10-10-10-14m) radioaktsiivsel lagunemisel aatomite tuumadest | lainepikkus väiksem aatomi mõõtmetest, tungib läbi igast ainest, inimesel võib surmav olla |tuumarelvades 7) Kosmiline gammakiirgus (10-13-..m) kosmosest?:D
Teravustamisrõngale on märgitud pildistusobjekti võimalikud kaugused meetrites, jalgades või sümbolites. Diafragmarõngalt leiame avaarvud. Teravussügavuse skaala abil võime teada saada teravuse piirid antud situatsioonis. Säritus Särituseks nimetatakse fotomaterali mõjutamist valgusega. Valgustundliku materjali pinnale langeva valgusenergia hulka nimetatakse säriks (valgussärituseks), mis määratakse optilise kujutise valgustiheduse ja valguse toime kestuse korrutisena. Valgustehnikas mõõdetakse valgustihedust ehk valgustatust luksides ja valgustushulka ehk säri lukssekundeis. Fotograafias on valgus ja säri lähedased mõisted. Valgusest oleme huvitatud esemete valgustamisel: valguse intensiivsusega loome pildistataval objektil helendeid ja tumendeid. Valgustundliku kihi säritamisel juhime valgust otsekui kahe ohjaga: meie kontrolli all peab olema mõjuva valguskiirguse tugevus ja kestus. Korraliku pildi saamikseks peab säri antud tingimustes olema paras
annaabi.ee 
