kahtluse alla nende poolt kuulutatud tõed. Kierkegaard oli elanud liialt kirikumehelikkuse lähedal, ta ei suutnud säilitada respekti, autoriteetsuse ustav rüütel muutus lõpuks selle mõrvajaks. Esiteks tugevev veendumus, et ristiinimene pole veel kristlane, et kristlus ei ole üldse veel maailma tulnud; kristlane oli ainult eeskuju ise ja veel paar apostlit. Siin kõlab Kierkegaard 6 kokku kõigega, mida moodne teadus on selgitanud valgustavalt seoses arusaamatustega, mis on põhjaks sellistele väljenditele nagu kristlik riik, kristlik kunst ja kristlik ühiskond. Kõikjal, kus vähegi mõeldakse, on jõutud ühisele seisukohale, et niisugused jõud nagu riik, kohus, ühiskond ja kunst on puhtinimliku loomu ja vundamendiga ega rajane mingil konnfessioonil. Teine punkt, läbi kogu ta kirjanikutee, et ta ise polegi päris kristlane, pole selleks ikka veel
Samuti ei olnud ma kursis autori filosoofiliste tõekspidamistega üleüldiselt. Olles aga tutvunud Ludwig Wittgenstein`i teosega ,,Loogis-filosoofiline traktaat" (edaspidi LFT) valdas mind esmalt märkimisväärselt suur hirm teema refereeringu õnnestumise seisukohalt. Kuid olles selle peale mõnda aega mõelnud, vaimustab mind järjest enam autori mõtte erksus ja jõud, millega kuulus filosoof on lahanud maailma. Valgustavalt on mõjunud autori loogika käsitlus, mis jätkuvalt tõestab inimmõistuse piiritust positiivses mõttes. Tänu sellistele, särava mõistuse potentsiaaliga inimestele, nagu on Ludwig Wittgenstein, ongi meil kaasajal võimalik nautida erinevaid teaduse loodud hüvesid. Ma pean siin silmas televisiooni, mobiilsidet, internetti jne. Eessõnas on autor märkinud: ,,Seda raamatut mõistab võib-olla vaid see, kes on sarnaseid mõtteid kunagi juba ise mõtelnud
ja suhteliselt kergekäeliselt. Samuti ei olnud ma kursis autori filosoofiliste tõekspidamistega üleüldiselt. Olles Ludwig Wittgenstein`i teose ,,Loogis-filossoofiline traktaat" (edaspidi LFT) läbi lugenud valdas mind esmalt märkimisväärselt suur hirm teema refereeringu õnnestumise seisukohalt. Võttes mõtlemisaega ja lastes LFT traktaatidel enda sees seeduda, vaimustab mind järjest enam autori mõtte erksus ja jõud, millega kuulus filosoof on lahanud maailma. Valgustavalt on mõjunud autori loogika käsitlus, mis jätkuvalt tõestab inimmõistuse piiritust positiivses mõttes. Tänu sellistele, särava mõistuse potentsiaaliga inimestele, nagu on Ludwig Wittgenstein, ongi meil kaasajal võimalik nautida erinevaid teaduse loodud hüvesid. Ma pean siin silmas televisiooni, mobiilsidet, internetti jne. Eessõnas on autor märkinud: ,,Seda raamatut mõistab võib-olla vaid see, kes on sarnaseid mõtteid kunagi juba ise mõtelnud
annaabi.ee 
