Agregaadi tööd dünaamilises olukorras iseloomustab elektriajami põhivõrrand: 29. Valgustustehnilised mõõtühikud. Valgusvoog, mida tähistatakse tähega Φ ja mõõdetakse luumenites (lm) Valgusvoo ja tarbitava võimsuse suhet η = Φ/P nimetatakse valgusviljakuseks ja selle ühik on luumen vati kohta (lm/W). Valgusvoo suundtihedust ehk, täpsemalt öeldes valgusvoogu Φ ruuminurga Ω kohta I = Φ/Ω nimetatakse valgustugevuseks ja selle ühik on kandela (cd). Valgusvoo Φ tihedust valgustataval pinnal A (E = Φ/A) nimetatakse valgustustiheduseks ja selle ühik on luks (lx). 30. Valgustuse arvutuse meetodid. 31. Valguse olemus, spekter, kiirgus ja nähtavus. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgust mis tekitab valgusaistingu nimetatakse nähtavaks valguseks. Nähtamatu valguse ühte osa nimetatakse infravalguseks. Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks. Ultravalgus on nähtamatu nagu infravalguski.
valgustite kvaliteetsel montaazil on suur rahvamajanduslik tähtsus, sest see võimaldab parandada töötingimusi ja tõsta tööviljakust, vähendada tööliste nägemispinget ja tõsta toodangu kvaliteeti. 25 Eristatakse järgmisi valgustuse liike: töövalgustus ja avariivalgus- tus. Töövalgustuseks nimetatakse niisugust nähtavustingimuste tagamiseks ette nähtud valgustust, mille puhul on võimalik valgustataval alal asuvate inimeste normaalne tegevus. Avariivalgustus võimaldab inimestel nende tegevust ajutiselt jätkata või neil ohutult evakueerida juhul, kui töövalgustus katkeb. Avariivalgustus peab looma põhilistes läbikäikudes niisugused nähtavustingimused, mille puhul tagatakse inimestele vabalt orienteerumine antud olukorras. Avariivalgustuse valgustid peavad erinema töövalgustuse omadest värvilt ja teiste tunnuste poolest. Avariivalgustuse valgustihedus peab olema vähemalt
Enamus hajunud valgusest langeb lühilainelisse ossa. See tähendab, et hajunud valgus ei saa olla valge, vaid hoopis taevasinine. Mida sinisem, seda puhtam õhk. Kõrgusega kahaneb ja seega kahaneb ka hajunud kiirguse hulk (4.5.11). Ühelt poolt läheb taevas sinisemaks (violetsemaks), teiselt poolt tumedamaks (100 km kõrgusel on Päike ja tähed eraldi näha, taeva ülemine osa on tume. Seal särab pimestavalt päike kui vaatleja on päikese poolt valgustataval Maa küljel.) Kaugelasetsevad esemed paistavad samuti seepärast sinakad, et hajunud kiirguse koosseis sõltub lainepikkusest. Aerosoolne hajumine Kui osakeste mõõtmed kasvavad võrreldavaks pealelangeva kiirguse lainepikkusega, siis ei saa neid vaadelda kiirgavate diipolidena, vaid tuleb vaadelda kui kõrgema järgu süsteeme (kvadrupole jne). Seepärast on seadused hoopis teised. Teooria on loodud Gustav Mie poolt (1908).
annaabi.ee 
