Selle põhjuseks on jääkristallide kuju - nad on kõige sagedamini kuuetahulised prismakesed. Enamasti on nad õhu turbulentsi tõttu segi paisatud, nii et kristallide välispinnalt peegeldunud valgus hajub enamvähem võrdselt kõigis suundades. Sel viisil segi paisatud prismadesse läbi külgtahu sisenenud valgusest kaldub kõige rohkem kiiri oma esialgsest suunast umbes 22° kõrvale. Lowitzi kaared on heledad kaarjad sabad pikkusega umbes 20 kraadi. Valgussambad on halonähtused, mis tekivad nii allpool kui ülalpool päikese- ja kuuketast. Nad tekivad juhul, kui horisontaalsetelt plaadikestelt ja vertikaalsete prismade otstelt peegeldunud päikesekiired tekitavad vertikaalse valge samba Päikese kohal. Külmadel talveöödel võime me märgata sambaid ka tänavalaternate ja autotulede kohal. Sel viisil autotulede valgel tekkiv halo sõidab autoga kaasa ja on künklikul maastikul näha ammu enne kui künka tagant lähenev auto ise paistma hakkab.
Kiudkihtpilved koosnevad jääkristallidest. Eestis nad sademeid ei anna, aga väga madala õhutemperatuuri ja sellega seoses väikese aurumisega piirkondades (nt Ida-Siberis) võib kiudkihtpilvedest langeda väga nõrka lund või jääkristalle. Päike ja Kuu paistavad selgelt neist läbi, seetõttu võivad sageli esineda halonähtused: valkjad või nõrgalt vikerkaarevärvilised rõngad ümber Päikese või Kuu, valepäikesed (eba- päikesed), poolringid, kaared, valgussambad. Udutaoliste kiudkihtpilvede puhul on see ainus märk nende olemasolust. Alamliigid: · Niitjad kiudkihtpilved (Cirrostratus fibratus) 9 Udutaolised kiudkihtpilved (Cirrostratus nebulosus) Kasutatud kirjandus: · http://miksike.ee/docs/elehed/3klass/2ilm/elutuba/3-2- 7paev.htm · http://www.miksike
õhukihti ionosfääriks. See ongi nn atmosfäärielektri-taevas. Kuidas aga elekter äikesepilvest jõuab ionosfääri? Pilvedest ülespoole löövad välke pole ju nähtud. Probleem jäi kauaks lahenduseta . 1989. aasta 6. juuli öösel testis Minesota ülikooli füüsik Robert Franz öises preerias uut ülitundlikku videokaamerat. Lindile jäid tähed ja kauge äikese välgussähvatused, nendele lisaks aga ootamatu üllatus: kauge äikesepilve kohal sähvisid üles ionosfääri poole valgussambad, mis ei olnud ei välgud ega virmalised. Seda tüüpi kuni 90 kilomeetri kõrgusele ulatuvad punaseid elektrilahendusi kutsutakse nüüd spraitideks(ingel sprite- haldjas).Kui spraite uurima ja nendest kirjutama hakati, selgus et paljud, nende hulgas ka teadlased, olid neid varemgi nänud, kuid kas polnud enda vaatlustest rääkinud või siis seletati nende suulisi teateid ufo- laadsete silmapetetega. Spraidid pole ainus ülalpool pilvi toimuva elektrilahenduse vorm
Kui päikesevalgus siseneb jääkristalli läbi ühe tahu ja väljub kristallist läbi teise tahu, mis ei ole esimese tahuga paralleelne, siis väljuvad erinevate lainepikkustega kiired eri suundades. Ebapäikesed tekib siis, kui Päike on horisondi lähedal. See on laik, mis asub Päikese laheduses ja on seda heledam, mida madalamal on Päike. Tekivad samamoodi nagu halod kiirte peegeldumisel ja murdumisel jääkristallides. Valgussambad on halonähtused, mis tekivad nii allpool kui ülalpool päikese- ja kuuketast. Nad tekivad juhul, kui horisontaalsetelt plaadikestelt ja vertikaalsete prismade otstelt peegeldunud päikesekiired tekitavad vertikaalse valge samba Päikese kohal. Tekivad kas Päikese loojumisel või tõusmisel. Äikesepilv suvel palava ilmaga soojeneb maapinnalähedane õhk ja muutub seega külmast õhust kergemaks. Soe õhk surutakse üles ja seda jõulisemalt, mida kõrgem on selle õhu temperatuur
annaabi.ee 
