skmiste summa 36 00 29 4.Töö Käik ja Mõõteriista ehitus Nooniusnurgamõõdikut H kasutatakse laialdaselt detailide nurkade mõõtmiseks. Nooniusega sektor (5) on sujuvalt nihutatav mööda limbi (1) kaart hammasülekandega. Nurkade mõõtmisel tuleb mõõdikut hoida koos detailiga vastu valgust ja jälgida valguspilu kadumist detaili servade ja nurgamõõdiku mõõtepindade vahelt. Nurgamõõdiku mõõteasend fikseeritakse piduriga 4. Nurgamõõdiku näidu lugemisel võetakse täiskraadid limbi skaalalt nooniuse nullkriipsu kohalt ja minutid nooniusskaalalt. Ei tohi unustada, et nooniusskaala kriipsude vahekaugusele vastab 2'. 1 limb 5 sektor 2 nurgik 6 liikumatu joonlaud
1 limb 5 sektor 2 nurgik 6 liikumatu joonlaud 3 noonius 7 liikuv joonlaud 4 pidur 8 pide Nooniusega sektor (5) on sujuvalt nihutatav mööda limbi (1) kaart ham-masülekandega. Nurkade mõõtmisel tuleb mõõdikut hoida koos detailiga vastu valgust ja jälgida valguspilu kadumist detaili servade ja nurgamõõ- diku mõõtepindade vahelt. Nurgamõõdiku mõõteasend fikseeritakse piduriga 4. Nurgamõõdiku näidu lugemisel võetakse täiskraadid limbi skaalalt nooniuse nullkriipsu kohalt ja minutid nooniusskaalalt. Ei tohi unustada, et nooniusskaala kriipsude vahekaugusele vastab 2'. 3. Mõõteskeem: Detail nr. 7 4. Mõõtetulemused: Mõõtmistulemused Nurkade Summ. Nurk
on tagatud detaili tasakaal. Vahel tuleb detaili tasakaalustamiseks kasutada vastukaale . Soveldamise käigus minnakse järk-järgult üle jämedamalt abrassiivilt peenemale. Kui kasutatakse ainult ühte soveldit tuleb seda iga kord hoolikalt pesta ja kuivatada, et eemaldada eelneva soveldamise abrassiivjäägid. Kui seda ei tehta, rikuvad soveldi külge jäänud suuremad abrassiiviterad detaili pinda. Soveldatud tasapindu kontrollitakse lekaaljoonlauaga valguspilu järgi. Tasapinnal, mis on soveldatud või plangitud täpsusega 0,001 mm, peab lekaaljoonlaud lebama ilma ühegi valguspiluta. Rööpsust kontrollitakse nihiku ja kruvikuga, minimeetri ja optimeetriga, sõltuvalt mõõteriista täpsusest. Nurki kontrollitakse nurgikute, nurgamõõtjate, sabloonide, nurgaplaatide ja siinujoonlaudade abil. Mõõtmise täpsus sõltuvalt mõõteriis- tast on piires 4...12". Koonuspindu kontrollitakse tavaliselt värviga kaetud täpselt valmistatud ja
(joon. 67b) võimaldab mõõta nurki 0...1800-ni täpsusega ± 5'. Nurgamõõdikud: a lihtne; b - optiline joon. 67 Tasapindade kontrolliks kasutatakse kõige sagedamini lekaaljoonlaudu (joon. 68). Nad jaotatakse kahepoolse kandiga ning kolme- ja neljatahulisteks lekaaljoonlaudadeks. Lekaaljoonlauad valmistatakse väga täpselt ja neil on õhuke tööserv. Tööserva ümarusraadius on 0,1...0,2 mm, mistõttu valguspilu meetodil võib küllalt täpselt määrata sirgjoonelisuse hälvet. Hea valgustuse korral võib märgata hälvet kuni 0,005. . .0,002 mm. Lekaaljoonlaudade kujud (a) (I kahepoolse kandiga, II - kolmetahuline, III neljatahuline) ja joonlaua pealepanemise näide (b) joon. 68 2.4. Tasapinnaline märkimine. Märkimiseks nimetatakse töödeldavale detailile või toorikule niisuguste joonte
Kõveruse kontrolliks pööratakse tugedel asuvat detaili mõõteriista sfäärilise mõõteotsiku all 360o võrra. Kõverus on võrdne mõõteriista näitude suurima poolvahega. dv ds Sirgjoonelisuse hälve on kontrollitava pinna profiili punktide suurim kaugus piirdesirgest. Tasapinnalisuse hälve on kontrollitava pinna punktide suurim kaugus piirdetasapinnast. Mõlema kontrollimiseks saab kasutada lekaaljoonlauda valguspilu meetodil, laiapinnalist joonlauda koos lehtkaliibriga, laiapinnalist joonlauda koos mõõteplaatide ja kang-mehaanilise mõõteriistaga, hüdrostaatilist meetodit (ühendatud anumate printsiibil), pingutatud traadi ja optilise viseerimise meetodit. Kasutamist leiavad veel nurga hälvete meetod (kontrollimine loodi abil, kollimatsiooni- ja autokolimatsioonimeetod) ja inteferentsimeetod. Lihtsaim meetod on "värvitäpimeetod".
annaabi.ee 
