vererõhu regulatsioon, hooajaline paaritumine ja palju muud. Teise funktsioonina on melatoniin väga tugev antioksüdant, kaitstes tuuma ja mitokondrite DNA-d. Süntees jätkub serotoniinist, võtme ensüümiga, mis toimib ainult pimeduses, aralkülamiin N- atsetüültransferaasiga, see muudab serotoniini N-atsetüül serotoniiniks ning viimaks melatoniiniks muudab selle viimane ensüüm atsetüülserotoniin O-metüültransferaas. Seda sünteesikulgu mõjutab otseselt foto- ehk valgusperiood. Bakterites, protistides, seentes ja taimedes on melatoniini süntees sarnane nendes toimuva serotoniini sünteesiga, aga trüptofaan on vahendav produkt. Mitte fotosünteesivates rakkudes algab süntees d-erütroos-4-fosfaadi ja fosfoenoolpüruvaadiga, fotosünteesivates rakkudes, aga süsihappegaasiga. Variatsioonid esinevad viimastes võtmeensüümides. Lisad Solaniin Nikotiin Kohveiin Asendatud trüptamiinide üldstruktuur
kõige efektiivsem on kastmine mõne vees lahustuva, marjakultuuridele sobiva kastmisväetisega. Talvel või varakevadel jälgitakse, et temperatuur kasvuhoones ei langeks alla 8 °C. Madalam temperatuur põhjustab kasvu alustanud taimede arengus füsioloogilisi häireid. Taimed muutuvad punakaks või purpurseks, kasv peatub ja nad võivad isegi hukkuda. Samuti taimede normaalseks arenemiseks võrsete kasvu ajal ööpäevas 16-tunnine valgusperiood. Alates juulikuu teisest poolest tõstetakse istikukastid või -rullid kasvuhoonest välja ja paigutatakse talvitumiseks ette nähtud kohta. Istikute ületalve hoidmiseks valitakse tuulte eest kaitstud koht. Jäneste ja kitsede rüüstete vastu kaetakse taimed kuuseokstega. Istikupottide või kilerullide lähedusse pannakse näriliste tõrjeks mürki, mis asendatakse drenaažitorudesse. Järgmisel kevadel võib istikud vajadusel ümber istutada suuremasse potti, et saada sügiseks
jt. Iseloomulikke pesitsejaid on umbes 30 liiki. Lisaks neile on luhtadel ka ohtralt konni, kiile ja putukaid. 2.Abiootiliste tegurite iseloomustus. Valgus Kuna luhaniidud on suhteliselt puudest lagedad, saavad taimed küllaltki palju valgust. Eestis vaheldub aastaaegadega päevase valgusperioodi pikkus, st. suvel on päevase valgusperioodi pikkus üle 12 tunni, ja talvel jällegi alla 12 tunni. Sellest on tulenevalt kasvavad luhal nii lühipäevataimed kui ka pikapäeva taimed. Päevane valgusperiood on taimedele väga tähtis, sest sellel ajal saavad taimed fotosünteesida. Valguslembelised taimed: enamus niidutaimed näiteks kassikäpp, keskmine teeleht, hanijalg, kullerkupp, sinine emajuur, värihein, mailane, kobrapea, siberi võhumõõk, niidu kuremõõk, paju ja paljud teised. Varjutaluvad on harilik sarapuu, hall lepp. Poolvarjuline on näiteks lamba- aruhein
Siis on munade arengu alumine lävi saavutatud. Munadest väljuvat tirtsud 70 päeva pärast. Kui temp on 4 kraadi kõrgem, nt 20 kraadi, siis koorumiseni kulub 17 ja pool päeva. Kui temp on lävendist kõrgem veelgi, nt 30 kraadi, siis kulub koorumiseni 5 päeva.Temperatuur võib olla stiimul. Nt üks taimestik vajab külma perioodi, enne ta ei hakka paljunema. Ka valgus on nt stiimul. Sookasel ei hakka seemned enne arenema, kui on olnud piisavalt pikk fotoperioism piisavalt pikk valgusperiood. Aklimatiseerumine külmaga kohanemine. (=looduses, laboris on aklimeerumine)Kõrged temperatuurid on paljudele organismidele ohtlikumad, kuna võivad põhjustada ensüümide inaktivatsiooni või denaturatsiooni. Valk kaotab struktuuri ja sadeneb välja. Võib viia organismi tadakaalust välja. Madalate temperatuuride puhul ektodermid on laia tempskaalaga. Külmumise-jahenemise-tahkumise perioodid ei ole mõnele organismile üldse probleemiks
annaabi.ee 
