KVANTFÜÜSIKA Valgus Valgus on elektromagnetiline laine, lainepikkusega 380nm < < 760nm c = 3 * 108 - Valguse kiirus vaakumis c=*f lainepikkus f sagedus ( * 1014 Hz) Nähtused: 1. difraktsioon 2. interferents 3. dispersioon 4. murdumine Valgus on osakeste voog. Valgusosakesi nim. kahe erineva nimega 1)kvant 2)footon Iseloomustab: Energia, mass, on üks aineosake. Kõik valgusallikad kiirgavad footoneid s.t. tuli/päike kiirgavad valgust ,,portsude" kaupa, kui valgus neeldub (nt seinas, vees) siis footonid neelduvad. Plancki idee Aatomid kiirgavad elektromagnetlaineid üksikute kvantide(footonite) kaupa. Iga footoni energia on võrdeline valguse sagedusega. E ühe footoni energia f sagedus
.. valguse mõjul 3.Mõnikord võib valgust käsitleda kui osakeste voogu, teinekord aga kui a)elektromagnetlainet 4.Millise järelduse võib teha asjaolust.. c) ... ei saa seletada kõiki füüsikalisi nähtusi. 5. Milline järgnevatest väidetest on tõene? a) kvandi energia = kiiruse sagedus 6. LÜNGAD a) difraktsioon, footonite, interferents 7. Fotoefekti punapiiriks nim. a) vähimat sagedust, mil fotoefekt võib tekkida. 8. Milline järgnevatest väidetest on tõene? a) valgusosakesi e. valguskvante nim. footoniteks. 9.Kvandi energia ühik eV on samaväärne a) 1,6x J 10. Elektronide väljumistöö.. c) Tsingis tekib.. 11. Milline järgmistest vastab tõele? b) Elektronil on nii osakestele iseloomulikud omaduses kui ka laineomadused. 12. a) tähistab A väljumistöödE valgusosakeste (footoni) energia m mass A väljumistöö (J) v kiirus f sagedus (Hz) h = 6,6x Jxs c = 3x m/s I = valguse intensiivsus (m) = valguse lainepikkus (m) giga G 109
Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. sirgjooneliselt. Huygens: valgus on laine, mis saab levida b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis kogu universumit täitvas nähtamatus keskkonnas e eetris. aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks Maxwell tõestas 19 saj, et valgus on elektromagnetiline ja hajutamiseks jne. laine. Valgusosakesi nim valguskvantideks e footoniteks. Täielik sisepeegeldus on kasut. Optilistes kaablites, moblaga rääkides, Valgus on dualistliku olemusega: a)levimisel: elektri-ja arvutites, kujutiste ümberpööramine prismaga. magnetvälja max-min- ja nullkohad liiguvad valguse Valguse dispersioon (Newton) on valguse murdumise näitaja sõltuvus kiirusega c(300 000km/s) b)lainetega kokkupuutel kujut lainepikkusest, jagunemine sperktriks murdumisel
aastal välja mõeldud kassi üle pole siiani lõppenud. Too kuulus kass elab füüsikas siiani. Schrödinger püüdis oma kassiga näidata, et kvantmehaanika ei kirjelda maailma täiuslikult. Temaga nõustus Albert Einstein, kes koos Podolski ja Roseniga oli samal aastal välja mõelnud paradoksi, mis seadis kahtluse alla kvantmehaanika. Schrödingeri kass püüti põimitud footonitega pildile. Füüsikud on leidnud võimaluse kasutada esemetest ülesvõtete tegemiseks valgusosakesi, mis pole ise fotografeeritavate esemetega vastastikmõjju astunud. Piisab vaid sellest, et seda on teinud eelnevalt valgusosakestega lahutamatult põimitud footonid. Esimeses kristallis tekkivatest kaksikfootonitest läbivad Schrödingeri kassi väljalõiget vaid punastvärvi valgusosakesed. Need satuvad omakorda teise kristalli, kus need seal tekkivate punastevalgusosakeste interfereeruvad ja seejärel kõrvale heidetakse
Elektromagnetiline laine,lainepikkusega 380nm(violetne,suurim sagedus) < < 760nm(punane,väikseim sagedus). Nähtused:difraktsioon,interferents,dispersioon,murdumine. c = 3 * 108 m/s. c = * f. lainepikkus,f sagedus. Valgus on osakeste voog. Valgusosakesi nim. kahe erineva nimega kvant,footon. Iseloomustab:energia,mass,1aineosake. Kõik valgusallikad kiirgavad valgust kvantide kaupa. Kvanti käsitletakse,kui ühte energia portsionit. Fotoefekt:kiirguse langedes metallipinnale võib sealt välja lüüa elektrone. Tekkimise tingimus: ühe footoni energia peab võrduma elektronide väljumistööga. E = A. E=ühe footoni energia, A=elektronide väljumistöö. Fotoefekti seaduspärasused:Valguse poolt metalli pinnast ühes sekundis
1.Valguse olemus (valguse dualism) Optika uurib valguse ja muude elektromagnetkiirguste olemust, tekkimist, levimist, mõju ainetele, kasutamist. Valguse olemuse kohta tekkis 17.saj kaks teooriat: 1)osakeste teooriat rajas Newton, seda asendasid Planck, Einstein. 2)Laineteooriale pani aluse Huygens, edasi arendasid Young, Maxwell. Tänapäeval kujutleme valgust dualistliku nähtusena: Levimisel elektromagnetlainetusena ainetega kokkupuutel osakeste voona. Newton nim. valgusosakesi korpuskulaarideks, tänapäeval valguskvant ehk footoniteks. Jaguneb laine-ja kvantoptikaks. 2.Valguse kiirus On kõige suurem tühjuses ja see on C=300 000km/s. Esimesena püüdis valgusekiirust mõõta Galileo Galilei, kuid ei õnnestunud. Mida väiksem on valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedamaks loetakse keskkonda. 3.Geomeetriline optika (valguskiir) Valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valguskiirt
Valgus Füüsika referaat Koostaja: Valguseta oleks elu Maal võimatu. Päiksevalgus tagab olenditele elu. Valgusenergiat kannavad nähtamatud lained. Valgusnähtusi uurivat füüsika osa nimetetakse optikaks. Valgusosakesi nimetatakse footoniteks. Kui footnid satuvad silma, siis mõjutavad nad valgustundlikke rakke ja tekib nägemisaisting. Valguslained on elektromagnetlained. Eri lainepikkusega valguslained tekitavad erineva värvusaistingu. Nähtav valgus moodustab elektromagnetlainete spektrist väga väikese osa. Elektromagnetained, sealhulgas valgus, levivad kiirusega 300 000 km/s, jõudes ühe sekundiga peaaegu kaheksa korda ümber Maa käia. Valguse kiirus on maailma suurima teadaolev kiirus.
vähenenud. Järgnenud igaviku jooksul ei toimunud olulisi muutusi, ruum on aina kasvas ning osakesed jahtusid edasi. Kosmiline rahu rikuti 370 000 aastat pärast universumi sündi, kui selle temperatuur oli langenud 3000 kelvinini, mis on umbes pool Päikse pinnatemperatuurist. Selle hetkeni oli ruum täidetud plasmaga, mille sees olevad osakesed, peamiselt prootonid ja elektronid, kandsid iga üks laengut. Laetud osakestel on ainulaadne võime tõugata footoneid ehk valgusosakesi. Selle tulemusena oleks algne plasma näinud läbipaistmatuna. Footonid, mida tõugatakse pidevalt elektronide ja prootonite poolt, tekitavad hajusa kuma. See sarnaneb auto kaugtulede kumale, kui sõidetakse läbi udu. Nüüd oli universumi temperatuur langenud alla 3000 kelvini ning see aeglustas osakesi piisavalt, et aatomituumad saaksid tõmmata elektronid enda ümber orbiidile tiirlema. See oli üks kõige
kuvatakse objekt NTSC-susteemis on telekanali ribalaius 6 MHz ja punkt haaval (augulise spiraal ketta tottu) pildi mootmed valgustundlikule suhtes 4:3 materjalile (selenium). Valgustundliku materjali NTSC signaal ei ole otseselt uhildatav vool soltub arvutisusteemidega , sellest kui palju valgusosakesi temale maabusid kuid on olemas sellised adapterid, mis muundavad (taust on NTSC signaali heledam kui vaas) ning see elektrivoolu arvutile moistetavaks digitaalseks videosignaaliks. koikumine paneb Samuti on koikuma samas taktis ka pirni ,mis iga vastava olemas adapterid, mis muundavad arvutist tuleva augu hetkel digitaalse
annaabi.ee 
