seedenõred 35-37 aastaselt. seedekulglas, lima suguelundites 4. tsütokineetiline analüüs- uurib erinevates rakkudes inimese kromosoom- ja genoommutatsioone 1. kromosoomide arvu 2. kromosoomide struktuur 3. Kasutatakse valgusmikroskoopiat. Uuritakse: 1. Vastsündinutel ja lastel -> leukotsüüte (neil on tuum!), neid uuritakse mitoosi metafaasis (kromosoomid värvitud) 2. eakatel inimestel (püsivad muutused verepildis)-> luuüdi rakke (tüvirakud) punasest luuüdist puusaluust, rindluust. 4. Uuringud teostatakse kas 1. vastavate analüüsiprogrammidega -> mikroskoobis avanev pilt skännitakse ja
formeerunud roojast aga tsüstilisi vorme.Trofosoidide leidmiseks tuleb rooja uurida hiljemalt 15 minuti jooksul peale defekatsiooni, tsüste on võimalik leida kuni 3 päeva vanusest roojast. Diagnoosimine ALGMATERJALI MIKROSKOOPILINE UURIMINE. Kasutatakse natiivpreparaadi (füsioloogilise või joodi lahusega) mikroskoopiat, parasiitide bakterioskoopiat formaliin-eeter meetodil (algloomade tsüstid) ning raudhematoksüliiniga värvitud preparaatide valgusmikroskoopiat. HAIGUSTEKITAJA ISOLEERIMINE selektiivsetel söötmetel, mis sisaldavad munakollast ja seerumit, bakterite kasvu pärssimiseks lisatakse söötmesse antibiootikume. SEROLOOGILINE UURIMINE Võimalik on määrata Ag roojast või spetsiifilisi Ak vereseerumist ekstraintestinaalsete vormide puhul. Giardiaas ehk lamblioos HAIGUSTEKITAJA Giardia lamblia põhjustab peensooles parasiteerides kõhulahtisust.
Toimub spetsiifiliste geenide amplifitseerimine (kordades paljundamine) ning see metoodi- ka võimaldab määrata ka proovis väga vähesel hulgal esinevaid baktereid. Meetodi puuduseks on see, et teda võivad inhibeerida söötmetes ja toidus esinevad kompo- nendid, nt ensüümid ja hemoglobiini laguproduktid. Kaubanduses on saadaval PCR-l baseeruvad analüüsisüsteemid (nt Du Pont Bax®, Taqman®, Probelia®). Lisauuringuteks vajalikud toimingud. 1. Mikroskoopimine. Valgusmikroskoopiat kasutatakse: · bakterite identifitseerimiseks, põhinedes nende morfoloogial ja värvusreakt- sioonil; · otseseks bakterite loendamiseks (eeldab tavaliselt >105 rakku/ml olemasolu). 2. Värvimise meetodid. Lihtsad meetodid (nt grammeetod) ei võimalda eristada surnud rakke elusatest. Seda probleemi on võimalik osaliselt vältida, kasutades otsest epifluorestsents-filtertehnikat (DEFT Direct Epifluorescent Filter Technique)