populatsioonitihedusest Taimede puhul saab eristada juurekonkurentsi- ja võsukonkurentsi, mis samuti võib ilmneda nii liigisisesena kui ka liikidevahelisena Loomadel on mitmeid kohastumisi konkurentsi vältimiseks. Metsvintide pesad paiknevad üksteisest saja meetri, kullilistel aga mitme kilomeetri kaugusel, et vältida konkurentsi naabriga toidu pärast. Võilill ja naat, levides murus kiiresti ja võttes oma laiade lehtedega valgust ära, tõrjuvad valguskonkurentsis teised taimeliigid välja. Meresaartel ja laidudel tihedalt asustatul kajakakolooniates konkureerivad omavahel kalajakas ja naerukajakas soodsamate pesapaikade pärast. Naerukajakas Kalakajakas TÄNAN KUULAMAST !!
3 MATERJALID JA METOODIKA Tomatite valguskonkurentsi uurimiseks korraldati katse, mis seati üles neljas ühesuuruses katsekastis mõõtudega 45x32x35cm. Kõik kastid täideti Biolani Aiamaa Musta Mullaga. Igasse kasti külvati erinev arv kasvuhoonetomati "Roma" seemneid vastavalt katsekorraldusele: 1. 2 tomatitaime, 2. 4 tomatitaime, 3. 10 tomatitaime, 4. 20 tomatitaime. Iga katsekasti taimed nummerdati, mis võimaldas määrata nende täpset asukohta valguskonkurentsis. Vegetatsiooniperioodi jooksul: 23. maist kuni 22. augustini 2011.a., tagati kõigis katsekastides samad tingimused: 1. mulla koostis, 2. valgustustingimused, 3. veereziim jne. Kõik tegevused katsetaimedega toimusid samal ajal: 1. kastmine iga 3 päeva tagant, 2. kasvuparameetrid registreeriti iga seitsme päeva tagant: mõõdeti taime pikkus, cm, loendati taime lehtede arv (n), tk.,
Puud taluvad hästi kärpimist, mistõttu harilikku kuuske kasutatakse sageli hekitaimena. Peale selle kasvatatakse puid tuule- ja tuisutõkete loomisel, eriti maanteede ja raudteede ääres. Linnades ja tööstuspiirkondades pole hariliku kuuse kasvatamine kuigi perspektiivikas, sest ta talub halvasti tahma ja heitgaase. Kuusk sobib hästi bonsai tegemiseks. 1.7 Harilik kuusk Eestis Noor kuusik Suure Munamäe läheduses. Hästi on näha valguskonkurentsis ära kuivanud alumised oksad. Metsa, kus kuusk on arvukaim puuliik, nimetatakse kuusikuks. Eestis on kuusk ja mänd kõige olulisemad tarbepuud. Jõulupuuna seati kuusk esmakordselt Tallinna turuplatsile üles juba 1441, kodudes sai see tavaks 1860.70. aastatel. Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusikud katavad 16,8% Eesti metsamaadest ja kuuse kogutagavara osakaal meie metsades on 23,5% (2007
taimeliikide produktsiooni tõus. Sümbiotroofidest on kõige tähtsamad mükoriisat moodustavad seened. Enamik niidutaimi on mükotroofsed (Krall, 1979). Niidurohustu püsimist soodustab tugev kamardumine, mis takistab osaliselt puude (ja ka teiste taimede) seemnelist uuenemist. Lopsakas rohustu kasv takistab puutõusmete kasvu. Noored puutaimed, mis on suutnud rohustust üle kasvada, hakkavad aga kiiresti sirguma ja võidavad rohttaimi valguskonkurentsis. Selle tulemusena hakkavad rohumaad võsastuma ja metsastuma (Krall, 1979). Kuivematel luhaosadel levivad niitmise katkemise järel kiiresti pajupõõsad, eriti mustjas ja kõrvpaju (Salix mysinifolia, S. aurita). Karjamaadena kasutavatel luhtadel levib aga hundipaju (S. rosmarinifolia). Aeglasemalt levib luhal raudremmelgas (S. pentandra), sookask (Betula pubescens), hall- ja sanglepp (Alnus incana, A. glutinosa) (Pork, 1959). 8
annaabi.ee 
