Radioaktiivsus on iseloomulik ebastabiilsetele, suhteliselt suure massiga aatomituumadele. Radioaktiivse lagunemisega kaasneb radioaktiivne kiirgus. See võib olla korpuskulaarne (elementaarosakeste või heeliumiaatomi tuumade voog) või kiirata footonitena (elektromagnetkiirgus). Loodusliku radioaktiivsuse avastas Antoine Henri Becquerel 1896. aastal. Teadlane pani tähele, et tema poolt uuritud fosforestseeruvast ainest lähtuv kiirgus läbib kahekordse valguskindla musta paberi. Radioaktiivsele lagunemisele on iseloomulik, et ajaühikus lagunevate aatomituumade arv väheneb pidevalt. Seepärast kasutatakse radioaktiivsuse iseloomustamiseks poolestusaega (t1/2). Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul kahaneb ajaühikus lagunevate aatomituumade arv kaks korda. Meditsiinis leiab radioaktiivsus kasutamist haiguste diagnostikas ja ravis. Haiguste diagnoosimiseks sobivad paremini aatomituumad, mille radioaktiivse
Teet Mäger 10.02.2008 Kõik hilisemad muudatused (dokumentide väljavõtmine säilikust) peavad kajastuma uues tõestavas kirjes. Väljavõetud originaali asemele paigutatakse selle kinnitatud ärakiri. Näide: Leht 33 on asendatud kinnitatud koopiaga. Originaal on üle antud (kellele) vastavalt 12. veebruari 2008 aktile nr 25. (allkiri) Teet Mäger 12.02.2008 KAANE VORMISTAMINE Säiliku kaanele vormistatakse valguskindla (pleekimiskindla) tindiga järgmised andmed: -arhiivimoodustaja (organisatsiooni) nimetus ja selle muudatused asjaajamisperioodi jooksul -funktsiooni või allüksuse nimetus ja selle muudatused -sarja tähis dokumentide loetelu järgi -köite number, kui moodustus rohkem, kui 1 toimik -pealkiri -piirdaatumid (säiliku alustamise ja lõpetamise kuupäevad) Alustamise kuupäev on toimiku esimese dokumendi kuupäev.
Aparaadid olid suhteliselt lihtsa konstruktsiooniga ja tavaliselt valmistasid neid peentislerid, vaid metallosad ja objektiivid telliti mõnest tehasest. Tõsi, ega pilditegemine lihtne polnud, pildistamiseks oli vajalik tugev statiiv, pildimotiivi kontrollimiseks pidi fotograaf sukelduma musta riide alla. Peale pildi kadreerimist ja teravustamist tuli teha rida tööoperatsioone: sulgeda objektiiv vastava kattega, asetada mattklaasi asemele filmikassett ning alles peale filmikasseti valguskindla siibri eemaldamist oli võimalik asuda pildistama. Eriti keeruline oli portreede pildistamine, pildistatav pidi dagerrotüüpia-ajastul istuma täiesti liikumatult 3040 sekundit. Nii kasutati tehnilisi abivahendeid, peatugesid ja rihmasid, millega pildistatav fikseeriti liikumatuks. 10 Pöördelise muutuse fotograafiasse tõi kunstnik ja fotograaf Frederic Scott Archer (18131857), kes võttis 1851. aastal patendi menetlusele, kuidas katta klaasplaate valgustundlikuks tehtud kolloodiumiga
annaabi.ee 
