Kui kõik valguskiired neelduvad, siis ei jõua ükski valguskiir meie silmadeni ja me näeme objekti mustana. 2. Värvuste segamine Värvuste kokkusegamisel saadakse teised värvused ja värvide kokkusegamisel saadakse teise värvusega värvid. Selle juures on oluline eristada kahte erinevat protsessi: värviliste valguste segunemine ja värviliste ainete segunemine. Kui samasse kohta paistab korraga kaks erinevat värvi valgust, siis on tulemuseks värvus, mis on kahe valguskimbu värvuste kombinatsioon. Seda protsessi nimetatakse aditiivsegunemiseks, sest uus värvus tekib kahe erineva värvuse liitumise tulemusena. Kui aga omavahel segada kaks erinevat värvi vedelikku, siis on tegemist erineva protsessiga. Me teame, et valge valgus on nähtava valguse kõigi lainepikkuste kombinatsioon. Kui nüüd segada ühte moodi valgust neelava omadusega vedelik teist moodi valgust neelava vedelikuga, siis neelavad mõlemad vedelikud osa
astronaudile (b) väiksem. Kuid üksjagu katseid ei toetanud seda mõttekäiku. Äärmiselt hoolikalt läbi mõeldud ja väga täpse katse sooritasid 1887. aastal Ohios Clevelandis Albert Michelson ja Eward Morley. Nad võrdlesid valguse kiirust kahes teineteise suhtes täisnurgi suunatud valguskimbus. Et Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb orbiidil ümber Päikese, peaks mõõteseade läbima eetrit muutuva kiirusega ja suunaga. Paraku ei leidnud Michelson ja Morley kahe valguskimbu levis ei ööpäevaseid ega aastasi erinevusi. Näis nagu leviks valgus vaatleja suhtes alati ühesuguse kiirusega, hoolimata vähimatki sellest, kui kiiresti ja mis suunas vaatleja ise liigub (joon. 1.2, lk. 5). 1905. aasta juunis kirjutatud artiklites, mis tõid talle tippteadlase maine, jõudis Einstein järeldusele, et kui pole võimalik kindlaks teha, kas ilmaruumis liigutakse või püsitakse paigal, muutub eetri mõiste üldse ülearuseks
astronaudile (b) väiksem. Kuid üksjagu katseid ei toetanud seda mõttekäiku. Äärmiselt hoolikalt läbi mõeldud ja väga täpse katse sooritasid 1887. aastal Ohios Clevelandis Albert Michelson ja Eward Morley. Nad võrdlesid valguse kiirust kahes teineteise suhtes täisnurgi suunatud valguskimbus. Et Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb orbiidil ümber Päikese, peaks mõõteseade läbima eetrit muutuva kiirusega ja suunaga. Paraku ei leidnud Michelson ja Morley kahe valguskimbu levis ei ööpäevaseid ega aastasi erinevusi. Näis nagu leviks valgus vaatleja suhtes alati ühesuguse kiirusega, hoolimata vähimatki sellest, kui kiiresti ja mis suunas vaatleja ise liigub (joon. 1.2, lk. 5). 1905. aasta juunis kirjutatud artiklites, mis tõid talle tippteadlase maine, jõudis Einstein järeldusele, et kui pole võimalik kindlaks teha, kas ilmaruumis liigutakse või püsitakse paigal, muutub eetri mõiste üldse ülearuseks
annaabi.ee 
