7. Valguskiire käik üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda ja vastupidi. Joonis. 8. Joonesta kiirte käik läbi kolmetahulise prisma ja läbi tasaparalleelse klaasplaadi ja märgi valgusallika näiline asukoht ja valguskiire kõrvalekalde nurk. 9. Mis on valguse täielik peegeldumine? Joonis. Näiteid. Valem. Täielik peegeldus- nähtus, kus valgus peegeldub täielikult tagasi samasse keskkonda. sin0 = 1 / n1 Näited: optilistes kaablites-valgusjuhtides, valguskiire suuna muutmine 90 o-periskoop, valguskiire pööramine 1800 helkurid. 10. Mis on dispersion, mida nim. dispersioonkõveraks? Dispersiooniks nim aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest). Dispersioonikõver- tüüpiline murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. 11. Vikerkaare tekkimine, joonis valguskiire murdumise ja täieliku peegelduse kohta vihmapiisas?
Joonis 12: Valguse murdumine optiliselt tihedamast keskkonnast hõ- redamasse. sin αpiir n2 n2 ◦ = ehk sin αpiir = . sin 90 n1 n1 Kui esimeseks keskkonnaks on vaakum või õhk, siis on seose kuju sin αpiir = 1/n1 . Täielikku peegeldust kasutatakse optilistes riista- des valguskiirte suuna muutmiseks, aga ka valgusjuhtides valguse edastamiseks. 3.3 Läätsed Läätseks nimetatakse kõverpindadega piiratud läbipaistvat keha. Meie vaatleme ainult läätsi, kus pindadeks on sfääri osad. Kui läät- se paksus on palju väiksem pindade kõverusraadiustest, siis on tegu õhukese läätsega1 . Sirget, mis läbib läätse pindade kõveruskesk- punkte, nimetatakse optiliseks peateljeks. Läätse, mis on keskelt paksem kui äärtest, nimetatakse kumerläät-
tungi teise keskkonda, vaid peegeldub esimesse tagasi. Seda nähtust nimetatakse täielikuks peegelduseks (varem kasutati ka nimetust täielik sisepeegeldus). Joonis 12: Valguse murdumine optiliselt tihedamast keskkonnast hõredamasse Täieliku peegeldumise korral võtab murdumisseadus kuju: Kui esimeseks keskkonnaks on vaakum või õhk, siis on seose kuju sin piir = 1/n1. Täielikku peegeldust kasutatakse optilistes riistades valguskiirte suuna muutmiseks, aga ka valgusjuhtides valguse edastamiseks. Pööratavuse seadus Geomeetrilises optikas kehtib kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib susteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Seetõttu võib vajadusel vahetada eseme ja selle kujutise asukohti. Näiteks, kui punktvalgusallikas panna punkti A, siis tema kujutis tekib punktis A1. Kui aga valgusallikas panna punkti A1, siis kiired läbivad süsteemi samu teid mööda, ainult vastassuunas ja kujutis tekib punktis A.
annaabi.ee 
