Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"valgusjaotus" - 3 õppematerjali

Esilaternate läätsede süsteemid
9
rtf

Esilaternate läätsede süsteemid

Ümmargused laternad on lihtsama valmistamistehnoloogia tõttu kandilistest odavamad. Kandiliste 3 laternate peamiseks eeliseks on laiem valgusnurk. Nad valgustavad lähltulede puhul sõidutee servi paremini kui sama võimsusega üimmargused laternad. Teisest küljest sobivad kandilised laternad paremini sõiduauto madala ehisvõrega. Valgusjaotus vastab ühtsetele Euroopa nõuetele. Nelja laternaga autodel on valgusavade läbimõõt 136mm. Kui kahe laterna konstrueerimisel tuleb leida kaug- ja lähitule vahel kompromiss, siis neljast laternast võivad kaks olla kujundatud kaugtule ja kaks lähitule alusel. Äärmised põhilaternad on alati kaug- ja lähitulelaternateks. Keskmistes laternates põleb vaid kaugtuli. Sellise valgustussüsteemi puuduseks on nõrk lähituli. Et lambid on samad mis kahe suure

Auto → Auto õpetus
115 allalaadimist
Füüsika ja elektrotehnika alused-eksamiküsimused
8
docx

Füüsika ja elektrotehnika alused, eksamiküsimused

.. 1 cd, Valgustusrakett, Valguspulgad Elektrilised valgusallikad: Hõõglambid, Halogeenlambid, Luminofoorlambid, LED lambid, Laserid, Kaarleek Tehnilised omadused: Nimipinge V, Nimivõimsus W, Nimivool I, Ühendusviis, sokkel E27, E14, E40, ... Valgusviljakus, lm / W Majanduslikud omadused: Keskmine tööiga h, Maksumus EEK, Mass g, Maht m3, Energiatõhusus, Ohtlikud ained ja taaskasutatavus Valgustustehnilised omadused: Valgusvoog, Valgusjaotus, Spektraaljaotus, Värvitemperatuur Hõõglambid: Võimsus 15 ... 2000 W, Hõõglambis muundub elektrienergia valguseks kõrge temperatuuriga volframhõõgniidi vahendusel, mis kiirgab pidevat spektrit. Mattkolviga lambi valgusvoog on läbipaistvaga võrreldes märgatavalt väiksem Halogeenlambid: Temperatuur kuni 3200 K, Tööiga 2000 tundi ja rohkem, Sobib prozektoritess. Toimub volframi ringtsükkel nt. joodi juuresolekul

Füüsika → Füüsika ja elektrotehnika
22 allalaadimist
Fotograafia
25
doc

Fotograafia

kiirguse energiaks). Tehisvalgusallikad jaotatakse muundatava energia järgi elektriliseks, keemilisteks, radioaktiivseteks jt. Pildistamisel kasutatavad elektrilised tehisvalgusallikad võib jaotada hööglampideks, gaaslahenduslampodeks (sh. gaaslahendusimpulsslampideks), elektrikaarteks ja plahvatusimpulsslampideks. Tehisvalgusallikate põhilised valgustehnilised karakteristlikud on valgusvoog, valgusviljakus, valgusjaotus, värvitemp. ja tööiga (keskmine põlemiskestus), elektotehnika, karakteristikud vooluliik, tööpinge ja voolutugevus või tarbitav võimsus, ekspluatatsioonilised karakteristikud (võttevalgustuseks kasutamise seisukohast) süttimiskestus, stabiilsus, müratus, ohutus, vajaliku jahutuse määr, tööasend jt. 7 4. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon

Kultuur-Kunst → Fotograafia
102 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun