Heterotsüstide arvukuse tõusu kutsub esile vees esinev lämmastiku defitsiit. 12. Õhulämmastiku fikseerimine peab toimuma rangelt anaeroobses keskkonnas, kus hapniku juuresolek inhibeeriks nitrogenaasi katalüüsiprotsessi. 13. Akineedid on suured ovaalsed või kerajad, paksuseinalised rakud keskkonna ebasoodsate tingimuste üleelamiseks, mis sisaldavad palju varuained. Teistest rakkudest eristuvad tugeva granulatsiooni poolest. Fosfori defitsiidi, madala veetemperatuuri ja madala valgusintensiivsuse tingimustes, ka vananevates vetikapopulatsioonides akineetide moodustumine intensiivistub. 14. Sinivetikatel esineb ainult sugutu paljunemine, mis toimub kas rakkude pooldumise, kolooniate jagunemise või trihhoomide fragmenteerumise teel. Kokkoidsete sinivetikate rakkude jagunemine toimub väga kiiresti ja sellepärast ei jõua tütarrakud emarakuga samasid mõõtmeid saavutada. Selle tulemusena tekib suur hulk väikeseid rakke (nanotsüütid)
7 3. Inimeste teadmised valgusallikatest ning nende kasutamine Koostasime internetiküsimustiku, milles küsisime küsimusi inimeste energiasäästmise, valgusallikate teadmiste ning kasutamise kohta. Vastajaid oli 107, ning tegemist oli noorte inimestega. 3.1 Tabel: Energiasäästmise olulisus On oluline 68,00% Ei ole oluline 21,00% Vahetevahel 11,00% 3.2 Tabel: Inimeste valgusintensiivsuse eelistused Hämar 29,00% Intensiivne 5,00% Täiesti pime 4,00% Oleneb vajadusest 59,00% 3.3 Tabel: Kõige vähem energiat nõudev lamp(küsitletute arvates) Halogeenlamp 0,00% LED-lamp 48,00% Päevavalguslamp 14,00% Hõõglamp 6,00% Ei tea 32,00% 8 3
Vetikad ei vaja selliseid tugistruktuure nagu maapealsed taimed ning nende suhe C : N on oluliselt madalam kui maismaataimedel. Eri loomaliikide ja nende eri kudede koostises on süsivesikud, valgud, lipiidid, vesi ja mineraalained sarnastes proportsioonides. Taimedes ja taimekudedes varieeruvad nende ainete suhtarvud olulisel määral. C- taimed kujunesid C-taimedest kohastumusena tugeva valgusintensiivsuse, kõrge temperatuuri ja kuivuse suhtes ajal, kui CO kontsentratsioon atmosfääris langes (arvatavalt 5..7 miljonit aastat tagasi). Kuivades ja kuumades tingimustes sulgevad taimed õhulõhed, et takistada vee aurumist. Kui valgusenergiat on palju, on fotosünteesi limiteerivaks teguriks õhulõhede sulgumise tõttu CO puudus ning sellistes tingimustes omavad eelist C- taimed, kuna nemad suudavad Calvini tsüklit efektiivsemalt
abil, vajalik tajukujundi konstrueerimine Vahetu puhul tuleneb info stiimulist, vahendatud puhul tajukujundist. Mõlemad teooriad ei ole täielikku kinnitust leidnud kuid üritavad seletada kuidas ju toimub. Invariant? Optiline voog? Otseselt tajutav invariant – stiimuli omaduste kombinatsioon milles sisaldub kogu tajulise otsuse langetamiseks vajalik info. Invariant on muutumatu keskkonna osa. Näide on tekstuur ja lineaarne perspektiiv Optiline voog – valgusintensiivsuse mustri muutus ehk objektide, pindade ja äärte näiline liikumine mis tekib vaatleja liikumisest vaadeldava objekti suunas, seda mõjutavad ka silma- ja pealiigutused. Kui keegi liigub edasi siis punkt milleni tema vaatab tundub paigalseisev. Selle järgi on võimalik saada infot kuhu keegi liigub. Kasutamist võimaldavad omadused? Taju äratundmiseks (ventraalne taju) 2D visand ehk taju organisatsioon Milliseid objektitaju probleeme lahendatakse taju organisatsiooni faas? Organisatsiooni
Vete väike läbipaistvus ja sellest olenevad valgustingimused piiravad taimestiku vertikaalset levikut. Põhjataimestiku leviku alumina piir paikneb selles veekogus olenevalt läbipaistvusest 25-45m sügavusel. Planktonivetikad arenevad ainult kuni 50 m paksuses ülakihis. Taimede esinemine ainult ülemistes veekihtides seletub asjaoluga, et orgaaniliste ainete sünteesimine rohelistes taimedes oleneb valgusest ja selle levimisest vees. Teatud valgusintensiivsuse puhul on assimilatsiooni ja dissimilatsioon taimedes tasakaalus. Seda valgusintensiivsust nim kompensatsioonipunktiks. Orgaanilisi aineid sünteesitakse ainult pindmistes hästivalgustatud veekihtides kuni kompensatsioonipunktini vastava sügavuseni. Sügavamal toimub ainult orgaaniliste ainete muundumine ja lagunemine. Valgus avaldab mõju ka läänemeres elavatele loomadele. Mitmesuguste selgrootute ööpäevased vertikaalsed ränded on otseselt seotud valgustingimustega. Päeval
annaabi.ee 
