4. Milles seisneb kaksikute paradoks? Kui näiteks üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja naaseb hiljem Maale, siis pole ta oma kaksikvennaga enam ühevanused. Kosmoses käinud kaksik on jäänud teisest nooremaks 5. Aja sõltuvus keha liikumise kiirusest. Aja kulg, mis on liikumatu uuritava keha suhtes, nimetatakse omaajaks. Kell, mille suhtes keha liigub kiirusega v näitab aja vahemiku t, ehk omaaeg on minimaalsem. 6. Milline suurus ERT-s ei sõltu taustsüsteemi valikust? Valgusekiirus 7. Massi sõltuvus liikumise kiirusest. Keha mass sõltub liikumise kiirusest. 8. Massi ja energia ekvivalentsus. E = mc2 9. Mis on seisuenergia? Energia, mis vabaneb elementaarosakeste muundumisel seisumassita osakesteks. 10. Mis on omaaeg? Aja kulg, mis on liikumatu uuritava keha suhtes, nimetatakse omaajaks. 11. Ekvivalentsus printsiip. Inertsi ja gravitatsiooni nähtused on loomult ühtsed, füüsikaliselt samaolemuslikud. 12. ÜRT põhivõrrand
1 FÜÜSIKALISED NÄHTUSED : elektrivoolu soojuslik toime, kaja, spektri teke valguse läbimisel prismast, tumeda pinna soojenemine valguse toimel, ujumine, elektrivoolu magnetiline toime, valgusemurdumine, inerts, soojuspaisumine, hõõrdumine, päikese varjutus, puu okste härmatumine, 2 FÜÜSIKALISED SUURUSED : peegeldumisnurk, valgusekiirus, voolutugevus, rõhumisjõud, optiline tugevus, pindala, rõhk, pinge, takistus, erisoojus FÜÜSIKALISED MÕÕTERIISTAD : kaalud, manomeeter, nihik, ampermeeter, termomeeter, dünamomeeter, voltmeeter, 3 TEISENDAMINE 110kv= 110 000V 220dm3= 0.22m3 100mA=0,1A 90km/h=25m/s 1,5A=1500Am 0,5km2=500 000m2 1500=1,5k 1,5V=1500mV 15dm3= 0.015m3 2k = 2000 1 FÜÜSIKALISED SUURUSED,TÄHISED, MÕÕTÜHIKUD optiline tugevus, D, dpt
Ühik 1 m. Sagedus-võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Ühikuks 1 Hz või s-1 . Periood-aeg, mil keha sooritab ühe täisvõnke. Ühik 1s 3. Faas-ehk võnkefaas on võnkeperioodi iseloomustav suurus, tsüklilise võnkeprotsessi hetkeseisund. Faasinihe-näitab, mitu faasi on möödas algfaasist. Algfaas-liikumise algus, n. harmoonilise võnkumise algfaas on t=0. 4. Sageduse ja lainepikkuse seotus: c=f, kus c-valgusekiirus. Lainepikkus on pöördvõrdeline sagedusega f, laineharjade arvuga, mis läbib mingit ruumipunkti ajaühikus. 5. Samasihiliste võnkumiste liitmine: x1=a1cos(0t+1) tan=(a1sin1+a2sin2)/( a1cos1+a2cos2) x2=a2cos(0t+2) Harmooniliste samasihiliste võnkumiste liitmine taandub vektorite liitmise operatsioonile. Kui liidetavate võnkumiste faasivahe on 0 on resultantvõnkumise amplituud võrdne kahe liidetava võnkumise amplituudide summaga
viimasesse vagunisse. Kui rong liiguks tagasi, siis liikuva vaatleja jaoks oleks sündmuste järjekord pööratud. Kui sündmusi seob põhjuse tagajärje seos, siis sündmuste järjekord ei muutu. Pikkuse, aga ja massi relatiivsus Einstein väitis, et eseme pikkus pole absoluutne, vaid suhteline suurus ja sõltub kiirusest. Keha pikkust saab leida valemist l (L)= lo (Lo) * (1 – V2 / C2)0.5 l = kiirusega või liikuva keha pikkus lo = paigalseisva keha pikkus V = kiirus C = valgusekiirus vaakumis V (km/s) l (m) 0 1 (üks) 10 000 0.99994 100 000 0.94 200 000 0.74 290 000 0.25 299 900 0.024 Relatiivsusteooria, ka mass, pole absoluutne suurus, vaid mass kasvab kiiruse kasvades. m = mo : (1 – V2 / C2)0.5 m = keha mass kiirusel V mo = seisumass V (km/s) m (kg) 0 1 100 000 1.06 200 000 1.34 250 000 1.11 290 000 3.94 299 700 40
kiirendusega. Inertsiaalne maapind, liikumisvahendid mis liiguvad üksteise suhtes sirgjooneliselt. Klassikalises füüsikas liikumine suhteline, koordinaadid, kell ei sõltu taustsüsteemi valikust. Ajakulg ei sõltu kiirusest, pikkusest, mõõtmed, koordinaadid, mass. II Relativistlik füüsika selle füüsika areng al. 20. saj algusest kuni praeguseni. Relativistlik füüsika toetub kahele postulaadile. (Postulaat väide mida ei tõestata) 1) Postulaat. Valgusekiirus vaakumis on kõikides inertsiaaltaustsüsteemides ühesugune ja ei sõltu valgusallika liikumise kiirusest. ( Kui liigud rongis valguskiirusega siis maapinna suhtes liigud alati valguskiirusega) Valguskiirus on looduses kõige kiirem kiirus. Seda kiirust mõõdetud ei ole. Täpset valguskiirust ei teata) 2) Postulaat. Füüsikaseadused on kõigis inertsiaalsüsteemides ühesugused st, et ühtlane
tekib säde näitas võnkumise olemasolu. Lähtevibraatori vardapaari võib vaadelda saateantennina ja laineid registreeriva vibraatori laineid vastuvõtu antennina. Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks või vastuvõtmiseks. §34. Elektromagnetlainete skaala Peamiseks elektromagnetlainete iseloomustavaks suuruseks on sagedus f või lainepikkus lambda vaakumis. Sagedus ja lainepikkus on seotud valemiga lambdaf=c, kus c on valgusekiirus vaakumis. ülevaate saamiseks kõikvõimalikest elektromagnetlainetest paigutatakse nad sageduse või lainepikkuse järgi skaalale. Madalsageduslained (f=0....10(astmes4Hz)) on sisuliselt vahelduvvool, mida kantakse üle juhtmete abil. Raadiolained (f=10asmtes5 ... 10astmes 12Hz) on elektromagnetilise info edeastamise põhivahendiks. Optiline kiirgus (f=10astmes12.....10astmes17Hz) on peaosatäitjaks valgusnähtustel.
Selgendav kate kõrvaldab peegeldunud valguse ning suurendab läbiläinud valguse hulka. 40. Peegeldumisseadus joonisega: Peegeldumisseadus ütleb, et peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Beeta=alfa. 41. Murdumisseadus+joonis+VÜT Murdumisseadus ütleb, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus, mida nim suhteliseks murdumisnäitajaks. Suhteline murdumisnäitaja= siinus alfa/siinus gammaga=valgusekiirus esimeses keskkonnas/valguse kiirus teises keskkonnas 42. Valguse dispersioon ja selle seaduspära. Valguse dispersiooniks nim murdumisnäitaja sõltuvust lainepikkusest. Mida väiksem on lainepikkus, seda suurem on murdumisnäitaja ja mida suurem on lainepikkus, seda väiksem on murdumisnäitaja. 43. Vikerkaare tekkimine. Vikerkaar tekib, kui inimene seisab ja tema selja taga olev päike pole kõrgemal kui 42 kraadi ning ees sajab vihma
levimiskiirusest vaakumis. Nagu katsed näitavad, on suhteline murdumisnäitaja ns seotud valguse kiirusega keskkondades ns = v1/v2 , kus v1 on valguse kiirus esimeses keskkonnas (sellest, kust valgus tuleb) ja v2 on valguse kiirus teises keskonnas (selles, kuhu valgus läheb). Keskonna absoluutne murdumisnäitaja on suurus mis näitab ,mitu korda on valguse kiirus v selles keskonnas väiksem kui vaakumis: na = c / v , kus c on valgusekiirus vaakumis ja v - valguse kiirus keskkonnas. Õhu murdumisnäitaja vaakumi suhtes on ligikaudu üks. (õhul na =1,0002918) Mõningate ainete keskonna absoluutsed murdumisnäitajad na jää - 1,31 kivisool - 1,54 suhrur - 1,56 etüülalkohol - 1,36 klaas -1,8 .....1,4 teemant - 2,42 nelgiõli - 1,53, kvarts - 1,55 vesi - 1.33 oliivõli - 1,46 rubiin - 1,76
•Spetsiaalsed keerukusklassid: .logaritmiline:O(log n) .lineaarne:O(n) .ruutkeerukus:O(n2) .polünomiaalne:O(nk), k . 1 .eksponentsiaalne:O(an), n > 1 ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 17 C:My DocumentsalgoritmidImage1_3.jpg ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 18 Mis on suur ja mis on väike? .Minimaalsedsuurused: .Elektroniraadiusca 2.82 x 10-15m .Minimaalsedajad: .Aeg, misvõtabvalguselelektroniraadiuseläbimine: .Valgusekiirus: 300.000.000 m/s = 3*108m / s .Elektroniraadiuseläbimiseaeg .(2.82 x 10-15) / (3*108) = ca = 10-15/ 108= ca = 10-23sekundit .Maksimaalsedmahud: .Elektronidejaprootonitekoguarvuniversumisca 1080 .Maksimaalsedajad: .Universumivanusca 1010aastat= ca = 1016sekundit .Universumkuihiidarvuti: .universumielueajooksulsuudaksvalgusläbidaüheelektroniraadiustkokkuca 1016 / 10-23 = ca = 1039korda .universumielueajooksulsuudaksvalgusläbidakõigielektronideraadiusikokkuca
annaabi.ee 
