sajandil. Köleri poolt Jakob Hurdale saadetud kirjas tõstatatud teema oli aluseks Carl Robert Jakobsoni "esimeses isamaakõnes" 1868. aasta oktoobris Tartus toodud teesidele, mis tegid Eesti ajaloo hindamises põhimõttelise muudatuse, muutes senise baltisaksa ajalookajastuse: kui varasemas käsitluses valitses Eestis enne sakslaste tulekut 13. sajandi alguses metsik ja barbaarne aeg, siis Jakobsoni järgi oli Eestis kuni sakslasteni "valguseaeg", millele pärast vallutust järgnes mitme sajandi pikkune "pimeduseaeg", mis alles ärkamisajal on muutumas "koiduajaks" uue vabaduse perioodiks. Köler võttis osa eestlaste rahvusliku liikumise algatustest, olles vahendajaks eesti rahvuslaste ja Venemaa võimuorganite vahel. Pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist ning oli alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige.
*Kannel (Võru) *Ugala (Viljandi) *Endla (Pärnu) *Ilmarine (Narva) *Turniselts *Priitahtlike Pritsimeeste Selts *Karskusselts *Eesti Üliõpilaste Selts KIRJUTISED *Eesti Kirjameeste Seltsi raamatud: *õpikud: *lugemik (aabits, Jakobson) *geograafia (Jakobson) *"Pildid Isamaa Sündinud Asjust" (Hurt) *"Kalevipoeg" (1857) *laulikud (Jannsen) *kõned: *3 isamaakõnet (Jakobson, valguseaeg, pimeduse aeg, koiduaeg) *Vaimusuurus (Hurt) *ajalehed: *Perno Postimees (1857) *Eesti Postimees (1864) *Sakala (1878) ISIKUD *Carl Robert Jakobson *sündis 1841 Tartus *sai hariduse Cimze seminaris (Valgas) *oli Peterburis suurvürsti tütre koduõpetaja *tegi kaastööd Eesti Postimehega *oli liigse usuõpetuse vastu *pidas 3 isamaakõnet *ostis näidistalu Kurgjale, korraldas esimese künnivõistluse (1874)
populaarne ja masse liigutav: Perno Postimees. Kumbagi võib tüvitekstiliseks pidada. Lisaks: 16 Tallinnas peetakse saksa laulupidu, Kreutzwald vahendab G. O. Marbachi järgi "Kilplased", Prantsusmaal ilmub C. Baudelaire'i "Kurja lilled". d) C. R. Jakobsoni kontseptsioon, Esitab selle oma esimeses isamaakõnes: valguseaeg, pimeduseaeg ja koiduajastu. Algul elasid eestlased valguse- ja rahuriigis, mille lõi segi pimeduse sissetung (saksa ristirüütlite tulek). See käivitas võitluse, mis pole möödas siiani. Kuid uus selginemine pole kaugel, pimedus pagendatakse valguseriigist taas. Vene tsaar (idas) sümboliseerib koitu, kuulutab heledat valgust. Jakobsoni ajalugu = võitlus valguse- ja pimeduseriigi vahel. Viitab seejuures piiblile juba
teistest loomadest. Kaalukaim ilukirjanduslikus loomingus on näidend ,,Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aea inimesed" (Kujutab eelarvamustest vaba liberaalse mõisniku abiellumislugu eesti talutüdrukuga. Faktiliselt on see meie algupärase näitekirjanduse esimene teos. Oma ajas mõjurikkamad olid ,,Kolm isamaa kõnet": I ,,Eestirahva Valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" kujundas ja juurutas eestlaste teadvusse müüdi, mille järgi muistne vabadus oli valguseaeg, pimedus algas ristirüütlite sissetungiga ning koidu kuma hakkas paistam alles Aleksander I troonileasumisega. II ,,Võitlemised Eesti vaimupõllul" käsitles mõningaid eesti kultuuriloo kujunemise aluseid III ,,Nõia-usk ja nõia-protsessid" - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. ,,Sakala" - luba lehte teha oli taotlenud juba 1868, aga esimene number ilmus 11. märtsil 1878 Viljandis. ,,Sakalas" ilmusid rahvusliku liikumise
annaabi.ee 
