bcf STATUS,RP1 movwf temp_var ;Salvestame ADRESL väärtuse muutujasse temp_var movfw ADRESH ;Anname ADRESH väärtuse registrile PORTD ;(nüüd kuvatakse registri ADRESH sisu ;PORTD külge ühendatud valgusdioodidel) movwf PORTD ;Kuvame mõõtetulemuse 3. st kuni 10. bitini ;PORTC4 ja PORTC5 külge ühendatud valgusdioodidega kuvatakse A/D ;mõõtetulemuse 1. ja 2. bitt. bcf PORTC,4 ; Kustutame mõlemad bitid nulliks bcf PORTC,5 btfsc temp_var,6 ; Bit test, skip if clear
koodiks. Keerukamates süsteemides on väljundkoodiks kahendkood, mida saab kasutada nii monitori juhtimiseks kui ka mõõtetulemuse edastamiseks mikroprotsessorsüsteemi või arvutisse sidekanalite kaudu Lihtsamate mõõteriistade korral kujutab analoog- digitaalmuundur endast universaalset digitaalvoltmeetrit, mis sisaldab nii juhtimis- kui ka sisendsignaali formeerimisahelaid. Sellise muunduri väljundkoodid on sobitatud vedelkristall- või valgusdioodidel põhineva indikatsioonimooduli juhtimiseks, mis esitab mõõteväärtuse kümnendkoodis. Ideaalse AD-muunduri korral vastab kõigile analoogsisenditele üheselt kindlas mõõtemõtevahemikus piiratud arv digitaalseid väljundkoode. Iga kood vastab kogu mõõtevahemiku mingile osale. Kuna analoogskaala on pidev, digitaalkoodid aga diskreetsed, siis on tegemist kvantimisega, millega kaasneb kvantimisviga. Kvantimise samm valitakse selliselt, et iga sammu keskpunkt
ja muundamine koodiks. Keerukamates süsteemides on väljundkoodiks kahendkood, mida saab kasutada nii monitori juhtimiseks kui ka mõõtetulemuse edastamiseks mikroprotsessorsüsteemi või arvutisse sidekanalite kaudu. Lihtsamate mõõteriistade korral kujutab analoog-digitaalmuundur endast universaalset digitaalvoltmeetrit, mis sisaldab nii juhtimis- kui ka sisendsignaali formeerimisahelaid. Sellise muunduri väljundkoodid on sobitatud vedelkristall- või valgusdioodidel põhineva indikatsioonimooduli juhtimiseks, mis esitab mõõteväärtuse kümnendkoodis.
Vähetähtis pole sealjuures seegi, et ülivõimsa valgusdioodi kasutusaeg on kuni 100000 tundi. See võimaldab vähendada kulutusi reklaamstendi teenindamiseks viia miinimumini purunemisrisk. Transpordivahendites on ülieredad valgusdioodid teised valgusallikad täiesti välja tõrjunud. Autos kasutatakse ülieredaid valgusdioode salongi ja armatuurlaua valgustamiseks, stopptuledes ja sageli ka suunatuledes. Aktiivsete tänavasiltide ja liiklusmärkidega on ülieredatel valgusdioodidel seotud eraldi lugu. Alustanud oma teed selles valdkonnas valgusfoorides, muutusid ülieredad valgusdioodid peagi aktiivselt kasutatavateks mitmesugustes teetähistes ja liiklusmärkides. Olulist rolli mängis siin asjaolu, et ereda päikesevalguse korral ei anna ülieredad 9 valgusdioodid peaaegu üldse helke ja jäävad näha. Interjöörivalgustus pole samuti kõrvale jäänud
elektrooniliselt juhitavates liiklusmärkides raudteejaamades, lennujaama terminalides ja infotabloodel. Suuremõõtmelised videoekraanid ja suur valik igasuguseid vahendeid valgustatud reklaamstentidel on samuti koht, kus leidub dioode. LED-e kasutatakse ka vähiravis ravimiaktiveerijana (valgusteraapia) ja kosmoselaevades taimelavade valgustitena. Tehnoloogia arenedes leiavad valgusdioodid järjest rohkem rakendust erinevates arvutiriistvara- ja meediaseadmetes (orgaanilistel valgusdioodidel põhinevad lameekraanid tava- ja taskuelektroonika seadmetes, välgud fotoaparaatides ja nutitelefonides). 32. Mis on transistor? Lk 102 Pooljuhtdioodides-transistorides-on kaks p-n-siiret, mis eraldavad erineva juhtivusega pooljuhte. P-n-p ja n-p-n tüüpi transistorid. (lk 102) Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks, muundamiseks ja lülitamiseks
kaitstud kaitsekatete ja soomusega. Valguskaabli ehituse näide on kujutatud joonisel 4.32. Joonis 4.32. Valguskaabli ehitus [2]. Valguskaableid valmistatakse nii klaaskiust kui plastikutest. Klaaskiud-valguskaablid on harilikult paremad, nende sumbuvus on ca 2-3 dB/km olenevalt lainepikkusest. Plastkaablite sumbuvus on 150 - 2000 dB/km. Plastkiud valmistatakse tavaliselt jämedamad - ca 1 mm läbimõõduga. Saatja põhiliseks elemendiks on kas valgusdiood või laserdiood. Valgusdioodidel põhinevate saatjate maksimaalne töösagedus on ca 100 MHz, laserdioodidel põhinevad saatjad võivad töötada kuni sageduseni ca 10 GHz. Saatjate mittelineaarsuse tõttu on kiudoptikas kasutusel peamiselt digitaalmodulatsioon. Vastuvõtjate põhielemendiks on kas fotodiood (pin- või avalanche-fotodiood) või fototransistor. Pin-fotodioodiga vastuvõtjate maksimaalne töösagedus võib ulatuda 10 GHz-ni. Vastuvõtjate tähtsaim parameeter on nende tundlikkus.
filter, mis lasev läbi 90-kraadise polarisatsiooniga valgust. Vedelkristall valgust ei kiirga ning on vaja valgusallikat, millest lähtuvat valgust on võimalik lasta läbi vedelkristalli või mitte. On olemas 3 erinevat võimalust : taga on peegel; taga on aktiivne valgusallikas; taga on nii peegel kui ka aktiivne valgusallkas. Esineb probleeme musta värviga. Pasiivmaatriksiga LCD Aktiivmaatirksiga LCD OLED orgaanilistel valgusdioodidel põhinev tehnoloogia. koosneb järgmistest kihtidest: Alus, mis võib olla painduv plastmass Anood, mille läbi liiguvad elektronid OLED-i pingestamisel välise vooluallikaga Orgaanilised kihid, mis koosnevad juhitavast kihist, mis on valmistatud orgaanilise plasti molekulidest ja mis saadab elektrone anoodile, ning emiteerivast kihist, mis on valmistatud teist tüüpi orgaanilise plasti molekulidest ja transpodrib elektrone katoodilt
hakkavad helendama vastavad cell'id, helendus kestab uue signaali saabumiseni ilma pinget alal hoidmata. Kogu ekraani kujutist uuendatakse pidevalt ridade kaupa. Passiivmaatriksi puhul olid probleemiks lekked, mis vähendasid kontrastust suremate kuvarite juures, aktiivse puhul pole probleemi sest TFT-transistor väldib laengu sattumist naabervdelekristallile. Kasutatakse arvutite kuvarite, tv valmistamisel. OLED orgaanilistel valgusdioodidel põhinev tehnoloogia, üks uuemaid võimalusi kuvarite valmistamiseks. OLED koosneb alus (painduv plastmass), anood (läbi liiguvad elektronid), orgaanilised kihid (juhtiv kiht ja emiteeriv kiht), katood. Valguse emiteerimine OLED-is: anoodi ja katoodi vahele rakendatud pinge tõttu tekib elektrivool katoodilt anoodile läbi orgaaniliste kihtide. Ärajuhtitud elektronidest jäävad järele augud, mis tuleb täita elektronidega emiteerivas kihis. Augus hüppavad emiteerivasse kihti, kus
annaabi.ee 
