· Raps annab aastas ühe saagi ning hea saagi seal, kus kasvab oder. · Taim pärineb ristõieliste sugukonnas ja kapsasrohu perekonnast, ning on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristumisest. · Rapsi kodumaadeks Euroopas peetakse Hollandit ja Inglismaad. Rapsi kasutatakse: · Suurimaks rapsi kasutusalaks on toiduainetööstus: rapsist pressitakse välja õli> · > peale õli pressimist jäävad alles rapsikoogid, mis on loomadele valgurikkaks jõusöödaks. · Füüsikainstituudis uuritakse rapsiõli kasutamise võimalusi saeketiõlina. · Rapsiõli leiab kasutust ka ehituses näiteks määritakse sellega katusekivide vorme · Uuritakes ka rapsiõli kasutamist kütusena Rootsis toodavad talunikud rapsiõlist diislikütuse asendajat rapsimetüülestrit. Rapsi kasvuriigid on (alustades suurimast, 2007.a
sarepta sinep ja õlinaeris. Rapsi lehed on sinakasrohelised, õitseajajal on rapsipõld kui kollane lillemeri, olles mesilastele heaks korjemaaks. Kasvab meelsamini küllaldase õhuniiskusega paigus, seega rohkem merelähedases kliimas. Rapsist saadakse väga hea kvaliteediga toiduõli, samuti mittekuivavat õli tööstuslikuks otstarbeks. Õlipressimise jäätmed rapsikoogid on loomadele valgurikkaks jõusöödaks. Raps on tuntud ka silo ja haljassöödakultuurina. Raps on olnud juba aastaid nn. tulukultuuriks meie põllumehele, olles kindel sissetulekuallikas saagi turustamisel. Ses suhtes on olnud Soasepa Seemnekaubandus lipulaevaks rapsi eksportimisel. Kahjuks pole rapsi viljeluspinna laiendamine varsti enam oluliselt võimalik, et hoida meie maade saastumist haigustekitajatest, ning seega tuleb väga hoolikalt antud kultuuri kasvatamisel lähtuda agrotehnilistest nõuetest.
paremaid tulemusi, kuid samas olid mõne teise suurema valgusisaldusega toidu juures paremad teadmised valgukontsentraate mittetarbinud õpilaste hulgas. Antud küsimuse tulemusi võib näha lisas 3. Analüüsides kogu valimi õpilaste vastuseid, ilmnes, et taimseid valgurikkaid toiduaineid tuntakse vähem kui loomseid toiduaineid. Korduvaks väärarusaamaks juhtus olema see, et kõiki piimatooteid, olenemata nende rasva- või süsivesikutesisaldusest, peetakse valgurikkaks. Näiteks märkis 30% õpilastest valgurikkaks jäätist ja 10% sokolaadi. Samuti arvati, et valgurikkad on spordijoogid (28%) ehkki see oleneb otseselt spordijoogist, aga üldiselt on poes müüdavad spordijoogid hoopis süsivesikuterohked (Arctic Sport). Taimsetest toiduainetest peeti enam valgurikkaks banaani (10%) ning lisaks rosinaid (6%). Antud küsimuse tulemused on esitatud lisas 2. Järgimises küsimuses uuriti, mida arvavad õpilased valgukontsentraatidest. Üle poolte
Antarktis on hiiglaslik jääga kaetud maismaa. Ümber pooluste päripäeva puhuvad tormituuled suunavad vee läänest itta. Hoovused tõstavad vett ja toitaineid merepõhjast üles. Tänu sellele on Lõuna- Jäämeri üks kõige rikkalikumaid mereelupaiku maailmas. Kevadel arenevad hõljumkrevetitaolised koorikloomad ja 1 nende sülem võib kaaluda rohkem kui 10 milj. tonni. ( Burnie, 2005, 176) Mereloomad söövad planktonit. Nad filtreerivad välja vetikad ja muudavad need valgurikkaks toiduks. Kalad ,kalmaarid , pingviinid püüavad hiilgevähke, samuti krabihüljes, kes ammutab neid suutäite kaupa, kurnates saagi sakiliste hammaste abil. Ühel toidukorral 8 kg hiilgevähke. Aastas söövad krabihülged 60 miljonit tonni hiilgevähke. Antarktika rannik on ohtlik: vaid 5 % sellest on kividega palistatud; ülejäänut katavad massiivsed jäälaamad, mis mere poole nihkuvad. Neid jäälaamasid toidavad liustikud, mis sisaldavad endas tuhandete aastate vanust jääd
annaabi.ee 
