väga paljud protsessid organismis on hüdrolüüsiprotsessid: toitainete lõhustumine, ATP hüdrolüüs, ravimite hüdrolüüs. Vere puhversüsteemid: Vere pH=7,36±0,03 Kui pH on madalam — atsidoos Kui pH on kõrgem — alkaloos Ranged nõuded pH suhtes on täidetavad ainult tänu sellele, et veres on võimas puhversüsteem: 1. bikarbonaatpuhver — 53% vere puhvermahtuvusest 2. fosfaatpuhver — 7% vere puhvermahtuvusest 3. valgupuhver — 5% vere puhvermahtuvusest 4. hemoglobiinpuhver — 35% vere puhvermahtuvusest Bikarbonaatpuhver: Nõrk hape H2CO3 ja temaga seostatud alus NaHCO3. H2CO3/NaHCO3=1/20 [H+]= K1·CH2CO3 → pH=pK1 + log CNaHCO3 CNaHCO3 CH2CO3 kui lahusesse satub tugev hape, asub tegevusse seostatud alus: NaHCO3 + HCl → H2CO3 +NaCl → H2O + CO2 + NaCl
. koosneb nõrkadest hapetest ja HCl + H 2 O=H 3 O¿ HHb O2 -¿ (oksühemoglobiin). +¿+O H ¿ Valgupuhver 5% vere puhvermahtuvusest, valgud . H 2 O+ N H 3=N H 4¿ on polüamfolüüdid, neil on nii happelised kui aluselised omadused. Hüdrolüüs Erinevate keskkondade pH määramine
funktsioonihäired. Setserneerima – eritist väljutama Happe-aluse tasakaal Ainevahetuse saadused on happelised. Süsinikdioksiid moodustab koos veega süsihappe. Happe- aluse tasakaal peab aga püsima väga kitsastes piirides. Selle tasakaalu mõõduks on pH-väärtus ehk vesinikioonide kontsentratsioon. Neutraalset pH-väärtust 7,4 tuleb hoida piirides 7,36–7,44. Seda ülesannet täidavad keha puhversüsteemid (fosfaatpuhver, bikarbonaatpuhver, valgupuhver). Neerud mõjutavad happe-aluse tasakaalu vesinikioonide eraldamise, bikarbonaatioonide resorbtsiooni ja ammoniaagi eritamisega. Teiseks happest vabanemise viisiks on süsinikdioksiidi väljahingamine. 86 pH-väärtuse langust nimetatakse atsidoosiks, selle tõusu aga alkaloosiks. Vesinikuioonide kontsentratsioon on seotud elektrolüütide tasakaaluga. Järsk pH-väärtuse muutus võib olla seotud kaaliumisisalduse äkilise muutumisega. Kokkuvõte
annaabi.ee 
