Asendamatud (keha ei suuda neid ise sünteesida) Asendatavad (taimsed, organism suudab neid ise sünteesida) Vajadus sõltub: Soost. Naiste valguvajadus on alates 0,5 grammist 1 keha kg kohta. Meestel 1,5g keha 1kg kohta Vanusest.Noorematel suurem, vanematel väiksem Füüsilisest koormusest. Keskmiselt aktiivsel naisel, kes treenib 2- 3 korda nädalas, võiks olla valgukogus 1g, 4-6 korda nädalas treenijal 1,5-2g keha 1 kg kohta. Kui salenemisel pole toidu valguhulk piisav, lagundab organism lihaseid, et saada vajaminevat energiat! Valguvajadus väljendub ka suurenenud magusavajaduses. Organism suudab ühest toidukorrast omastada kuni 30g valku, seepärast peaksid valgud olema jagatud väiksemateks portsjoniteks. Liigne valgutarbimine võib kaasa tuua allergilisi reaktsioone. Valku sisaldavad toiduained: Nahata kanafilee, nahata kalkunifilee, tuunikala, krabi, vähk, lõhe, forell, krevetid,
· vanusest (noorematel suurem, vanematel väiksem) · füüsilisest koormusest ja treeningu eesmärgist. Suure füüsilise koormusega inimestel on valguvajadus mõnevõrra suurem, samuti neil, kes lihaseid kasvatavad. Vastupidavustrenni tegijatel (aeroobika, jooks, rattasõit) on valguvajadus väiksem kui eelnimetatuil, kuid siiski suurem kui mittetreenivatel inimestel. Õige valgukogus on oluline ka kehakaalu alandamisel. Kui salenemisel pole valguhulk piisav, lagundab organism lihaseid, et saada vajaminevat energiat. Eriti kehtib see ränga kiirdieedi kohta. Nii suureneb ka vigastuste tekkimise oht. Valguvaegus väljendub ka kasvanud magusavajaduses. Organism suudab ühest toidukorrast omandada maksimaalselt 30 grammi valku. Seepärast peaksid valgud olema jagatud väiksemateks portsjoniteks. Õige valgukoguse määramisel on ülitähtsal kohal inimese individuaalsus. Õige
See kulub rinnapiima vajaliku valgusisalduse tagamiseks. Vanemas eas peaks inimene saama valku ~1,5 g 1 kg kehakaalu kohta. Valgudefitsiit esineb sageli koos toiduenergiadefitsiidiga. Lastel pidurdub valgudefitsiidi korral kasv ja areng, täiskasvanutel väheneb vastupanuvõime haigestumisele, tekib apaatia ja töövõime langus. Ka liigne valk toidus on kahjulik, see koormab neerusid ja maksa, võib põhjustada podagrat ja kiirendada vananemist. Toidu valguhulk ei tohiks ületada soovitustes toodud kogust üle kahe korra. 2.2. Soovitused lipiidide tarbimiseks Lipiidid on süsivesikute kõrval organismi tähtsamateks energiaallikateks. 1 g lipiide annab 9 kcal energiat. Lipiidid sisaldavad ka rasvlahustuvaid vitamiine ning on vajalikud nende imendumiseks. Lipiidid sisaldavad kolme tüüpi rasvhappeid: küllastatud, monoküllastamata ja polüküllastamata rasvhappeid
annaabi.ee 
