1. Nahk, naharakud on tihedalt üksteise vastas 2. Nahal olev mikrofloora 3. Ripsepiteelirakud, väikesed karvakesed, nt ninas ja hingamisteedes 4. Eritised, nt sülg, higi ja pisaravedelik, kus on patogeene hävitavad ained 5. Maomahl hävitab patogeene 3. Kuidas toimub esmane immuunvastus, miks on see kehale väga koormav? Oska kirjeldada. Haigustekitaja, nakkus organism peab tootma väga palju valgevereliblesid, mis on õgirakud ja tapjarakud kehavõõrad rakud hävitatakse Keha peab korraga väga palju valgevereliblesid tootma, verevool peab suurenema, temperatuur tõuseb ja tekib punetus ja valu, sissetungijaid hävitades tehakse palju kahju ka organismi enda kudedele 4. Kuidas tekib omandatud immuunsus? Kirjelda! Pärast esimest korda haigustekitaja hävitamist salvestab organism selle info mälurakkudesse
aineid, mis aitavad kiiremini ajalisele lapsele järele jõuda. Rinnapiima koostis sõltub ka aastaajast: - talvel rasvasem, sest soojuse tootmiseks kulub rohkem energiat - suvel lahjem, sest palavaga vajab laps rohkem vedelikku. Esimestel päevadel peale sünnitust on rinnapiim paks ja kollane, see on ternespiim ehk kolostrum. Ta on lahtistava toimega ning aitab seedekulgla puhastumisele mekooniumist. Kolostrumis on palju antikehasid ja valgevereliblesid, mis kaitsevad vastsündinut nakkuste eest. Palju on ka A-vitamiini, mis kergendab võimalike haiguste ja nakkuste kulgu. Piimas leiduv A-vitamiin aitab ära hoida veel silmahaiguste tekke. Ternespiimas sisalduvad kõik kasvamiseks vajalikud ained, mis aitavad ka imiku seedekulgla küpsemisele kaasa ning hoiavad ära allergia ja intolerantsuse teket. Kahe kuni nelja päeva pärast suureneb piima kogus ning rinnad on piima täis, see on täispiim. Rinnapiima
5. Kuidas vererakke klassifitseeritakse? Nimeta leukotsüüte ja too välja nende olulisemad erinevused. Vererakke on võimalik jaotada järgmiselt: erütrotsüüdid e. punased vererakud leukotsüüdid e. valged vererakud vereliistakud e. trombotsüüdid. Need ei ole terviklikud rakud, vaid on tekkinud megakarüotsüütidest ja kujutavad endast nende rakkude kortikaalse tsütoplasma lahtitulnud fragmente. Leukotsüüte ehk valgevereliblesid võib liigitada graanulite esinemise järgi granulaarseteks ja agranulaarseteks. basofiilid, neutrofiilid ja eosinofiilid ning agranulaarsed monotsüüdid ja lümfotsüüdid (B- ja T-rakud, loomulikud tapjarakud). Agranulaarsed on monotsüüdid ja lümfotsüüdid. 2 nädal. 1. Rakutsükkel (RT) a. Mis asi see on Raku eluperiood ühest jagunemisest teiseni. b. RT faasid
stafülokokiliste nakkustega patsiendid (mädapõletikulised nahahaigused, kirurgilised haiged, diabeetikud) ja haigla personal kandjatena oluliseks nakkuse allikaks. Käed! § Stafülokokkide levikut kandjalt suhteliselt raske kontrollida. Stafülokokkide toksiinid § Ülesandeks on kahjustada makroorganismi § a toksiin (hemolüsiin), avaldab toimet ka veresoonte silelihastele § b toksiin purustab sfingomüeliini § Leukotsidiin lõhustab teatud ääral valgevereliblesid, kuid olulisem ilmselt paljunemine leukotsüüdi sees § Eksfoliatiivne toksiin ET (scalded skin syndrome) naha deskvamatsioon § Toksilise soki sündroomi toksiin TSST-1, olemuselt superantigeen, geenid ~ 20% tüvedest. § Enterotoksiinid A-F, ~ 50% tüvedest, superantigeenid, põhjustavad toidumürgitust. Impetigo ja püodermia § Naha pindmise kihi infektsioon § Tekitajaks tavaliselt § Staphylococcs aureus § Streptococcus pyogenes § Kontingent enamasti lapsed §
annaabi.ee 
