valmimisel ja viljastumisel Munaraku viljastamisel tekib diploidne rakk isalt ja emalt pärit kromosoomikomplekt ühineb Homoloogilise kromosoomid jagatakse kahe tekkiva suguraku vahel Emalt ja isalt pärit kromosoomid satuvad järglaste sugurakkudesse segiläbi Ristsiire homoloogiliste kromosoomide osade vahetus Ahelenud geenid-geenid, mis asuvad kromosoomil üksteise naabruses ja päranduvad sageli koos T.H.Morgan äädikakärbse katse näitas, et valgesilmsust põhjustav geen on aheldunud kärbse sugu määrava geeniga tal tuntakse palju erinevaid mutatsioone tal on vähe kromosoome (4 paari) isas- ja emaskärbsed on kergesti eristatavad teda on lihtne kasvatada laboritingimustes tema paljunemiskiirus on suur, keskmiselt kahe nädalaga annab üks emaskärbes üle 100 järglase aasta jooksul on võimalik uurida ligikaudu 20 põlvkonda Mutatsioon - DNA järjestuses toimunud muutused
XX, isane X0). Inimestel ja paljudel teistel loomadel võrdne arv sugudel võrdselt kromosoome. Naine XX, mees XY. Sugukromosoomid lahknevad meioosi käigus, produtseerides võrdselt X ja Y kromosoome sisaldavaid gameete. Y sisaldaval gameedil isegi eelis, kuna XY looted vähem elujõulised seega tuleb neid rohkem ,,tekitada". 1,3:1. Sünnihetkeks on vahe juba 1,07:1. Suguküpseks saanud meeste ja naiste osakaal aga võrdne. Thomas Morgani katsed äädikakärbestega: tõestas, et valgesilmsust põhjustav mutatsioon asub sugukromosoomis X ja see esines ainult isastel (kellel oli vaid üks X kromosoom). Tegu oli retsessiivse mutatsiooniga ning seetõttu olid heterosügootsed emased ikka punasilmsed. Peale mitut ristamist saadi ka homosügootseid valgesilmseid emaseid. 17. Selgitage Mendeli seadusi lähtudes kromosoomiteooriast. Lahknemisseadus Raku esimese meiootilise jagunemise käigus homoloogilised kromosoomid paarduvad. Üks homoloog on pärit emalt, teine isalt
kromosoomis asuvate geenide avaldumist, mis kontrollivad testiste arengut. Pseudoautosomaalsed regioonid Y kromosoomi otstes on homoloogilised X kromosoomiga. Meioos I profaasis paarduvad Y kromosoomi otsad X kromosoomidega ning nende alade vahel võib toimuda rekombinatsioon (ristsiire). XX mehed, kellel puudub Y kromosoom, kannavad SRY regiooni X kromosoomis NÄIDE: Looduses esinevad metsiktüüpi äädikakärbsed on punasilmsed. Punast silmavärvust määrava geeni dominantne alleel – w + Valgesilmsust määrava geeni retsessiivne alleel – w Punaste emaste (w+w+) ristamisel valgesilmsete isastega (w): F1 põlvkonnas kõik punasilmsed, F2 põlvkonnas on puna- ja valgesilmsete suhe 3:1, nagu autosoomsel monohübriidsel ristamiselgi kuid erinevus seisneb selles, et valgesilmsus esineb vaid isastel. Isastel on pooled puna- ja pooled valgesilmsed. Järelikult: toimus suguliitelisel pärandumisel F2 põlvkonnas tunnuste lahknemine sõltuvalt soost. 19. Soomääramine erinevatel organismidel.
85 Transponeeruvate elementide poolt indutseeritud mutatsioonid Transponeeruvad elemendid võivad liikuda genoomis ringi. Kui transponeeruv element inserteerub (siseneb) funktsionaalse geeni sisse, inaktiveerib ta selle geeni. Paljud klassikalistest mutatsioonidest, mida on kirjeldatud näiteks äädikakärbse puhul, on põhjustatud transponeeruvate elementide poolt. Näiteks äädikakärbse mutatsioon white, mis põhjustab valgesilmsust ning kortsus pinnaga (wrinkled) herneterad, tunnus, mida Mendel kasutas alleelide pärandumisseaduspärasuste uurimisel, on tekkinud metsiktüüpi alleelist transponeeruva elemendi insertsiooni tulemusena. Ames'i test kemikaalide mutageensuse uurimiseks Mutageenid on sageli ka kartsinogeennse toimega. See tähendab, et nad indutseerivad vähi teket. Vähirakkudele on iseloomulik kontrollimatu paljunemisvõime. Rakkude jagunemist kontrollib terve
kiirgus. Transponeeruvate elementide poolt indutseeritud mutatsioonid Transponeeruvad elemendid võivad liikuda genoomis ringi. Kui transponeeruv element inserteerub (siseneb) funktsionaalse geeni sisse, inaktiveerib ta selle geeni. Paljud klassikalistest mutatsioonidest, mida on kirjeldatud näiteks äädikakärbse puhul, on põhjustatud transponeeruvate elementide poolt. Näiteks äädikakärbse mutatsioon white, mis põhjustab valgesilmsust ning kortsus pinnaga (wrinkled) herneterad, tunnus, mida Mendel kasutas alleelide pärandumisseaduspärasuste uurimisel, on tekkinud metsiktüüpi alleelist transponeeruva elemendi insertsiooni tulemusena. Ames'i test kemikaalide mutageensuse uurimiseks Mutageenid on sageli ka kartsinogeennse toimega. See tähendab, et nad indutseerivad vähi teket. Vähirakkudele on iseloomulik kontrollimatu paljunemisvõime. Rakkude jagunemist kontrollib terve