KÜSIMUS Geneetika 10 Põhjendage väidet, et suguliiteliste tunnuste päritavuse selgitamisel omavad vanematest olulisemat tähtsust isaema ja emaisa! KÜSIMUS Geneetika 11 Andke geneetiline seletus järgmistele ristamistulemustele ja määrake P ja F 1 põlvkonna isendite fenotüübid! äädikakärbse kahe liini ristamisel saadi F 2 põlvkonnas järgmine fenotüübiline lahknemine: 323 punasesilmset (neist 213 emast ja 110 isast) ning 101 valgesilmset isast isendit; äädikakärbse kahe liini ristamisel saadi F2 põlvkonnas 179 hallikehalist ja 69 mustakehalist isendit; äädikakärbse kahe liini ristamisel saadi F 2 põlvkonnas 83 ümarsilmset, 172 ovaalsilmset ja 90 triipsilmsest isendit. KÜSIMUS Geneetika 12 Selgitage, miks saab geenide ahelduse kindlakstegemiseks kasutada analüüsivat ristamist! Milles võiks seisneda geenide ahelduse tundmise majanduslik tähtsus? KÜSIMUS Geneetika 13
H. Morgani (1866-1945) poolt katsetes aadikakarbsega (Drosophila melanogaster) 1910. a. Ristates valgesilmseid isaseid punasesilmsete emastega, saadi F1-s koik punaste silmadega jarglased. Jarelikult punane silmade varvus domineeris. Teises polvkonnas saadi aga omaparane lahknemissuhe: pooled isased olid valgesilmsed, pooled punasesilmsed, koikidel emastel olid aga punased silmad. Ehkki lahknemissuhe oli 3:1, oli tunnuste jaotus sugupoolte jargi ullatav ja erines ootusparasest. Kui ristati valgesilmset emast punasesilmse isasega, saadi lahknemissuhteks 1:1 (valgesilmsed: punasesilmsed). Valged silmad oli ainult isastel, emastel aga olid koigil silmad punased. Silmavarvuse paritavus oli siin omaparane: isalt tutardele ja emalt poegadele. Teises polvkonnas saadi aga nii emaste kui ka isaste hulgas vordselt valgeja punasesilmseid karbseid. Sellist omaparast lahknemissuhet on voimalik seletada X-kromosoomi parandumisega emalt nii poegadele kui ka tutardele, isalt aga ainult tutardele
Morgani poolt 1910. a katsetes äädikakärbsega (Drosophila melanogaster). Ristates valgesilmseid isaseid punasesilmsete emastega, saadi F1-s kõik punaste silmadega järglased. Järelikult punane silmade värvus domineeris. Teises põlvkonnas saadi aga omapärane lahknemissuhe: pooled isased olid valgesilmsed, pooled punasesilmsed, kõikidel emastel olid aga punased silmad. Ehkki lahknemissuhe oli 3:1, oli tunnuste jaotus sugupoolte järgi üllatav ja erines ootuspärasest. Kui ristati valgesilmset emast punasesilmse isasega, saadi lahknemissuhteks 1:1 (valgesilmsed: punasesilmsed). Valged silmad oli ainult isastel, emastel 36 aga olid kõigil silmad punased. Silmavärvuse päritavus oli siin omapärane: isalt tütardele ja emalt poegadele. Teises põlvkonnas saadi aga nii emaste kui ka isaste hulgas võrdselt valge- ja punasesilmseid kärbseid. Sellist omapärast lahknemissuhet on võimalik seletada X-kromosoomi pärandumisega
annaabi.ee 
