loomapidamine veekogu valgalal põhjustab põhjavee reostust. Lisaks veel tööstused, naftahoiuehitised, kanalisatsiooniehitised, transpordivahendid ja palju muud, mille õnnetuste või lekkimiste korral võib veekogudesse sattuda palju ohtlikke aineid ning selle tagajärjel hävida mõni ökosüsteem, veekogu elustik või siis põhjavesi muutuda kasutuskõlbmatuks. 5.slaid Põhjavee reostust saab vähendada, kui kaitsta reostuse eest veekogude valgalasid, ehk maa-alasid kust veekogud oma vee saavad, kui prügilad rajada vettpidava põhjakihiga pinnasele, mida praegusel ajal ka tehakse, kui põllumajanduses õigel ajal ja õiges koguses väetada ning üleüldisel proovida ära hoida kõikvõimalikke lekkeid ja reostusi. Kuigi seda kõike proovitakse teha, toimub põhjavee reostus tahes tahtmata mingil määral. 6.slaid Reostunud põhjavesi puhastub reostunud ja puhta vee segunemisel, reoaine lagunemisel või sidumisel mulla
hukkub. On teada, et ühe korraliku pärli leidmiseks peab keskmiselt avama üle 3000 karbi. Teistel andmetel leidub kvaliteetne pärl vaid ühes karbis 10 000-st, seega võib öelda, et Eesti asurkonnas leidub vaid 3-4 pärli. Inimtegevuse tulemusena on 20.sajandil välja kujunenud ka teine ohutegur hariliku ebapärlikarbi jaoks melioratsioon ehk maaparandus. Jõgesid, nendesse suubuvaid ojasid- kraave kui ka vooluveekogude valgalasid süvendades ning õgvendades muudetakse oluliselt hüdroloogilisi tingimusi ja soodustatakse rohke sette sisseuhtumist, mille tulemusel karpide kolooniad mattuvad setete alla ja surevad. Maaparandusobjektilt või jõe süvendamise kohast lähtuvate setete mõju on suurim 500- meetrisel lõigul, kuid võib ulatuda kümne kilomeetri kaugusele. Näiteks tõusis hariliku ebapärlikarbi suremus 1989-1991. aastal väga kõrgeks just Pudisoo jõe valgalal läbi viidud maaparandustööde tulemusena
See tingis orgaaniliste ja mineraalsete setete ülemäärase koormuse, tugevalt suurenes ka biogeenide sisaldus vees. Olukord paranes küll aastatel 199397, kuid on nüüd taas halvenenud. Hävitavalt mõjus ebapärlikarbile 2002. aasta põuane ja kuum suvi. 1 Levik maailmas Inimtegevuse tagajärjel on ebapärlikarbile sobivad veekogud kogu Euroopas enamasti kadunud. Seda liiki saab päästa üksnes tema viimaseid teadaolevaid elupaiku nii jõgesid kui ka nende valgalasid väga rangelt kaitstes. Üle poole maailmas järgi jäänud ebapärlikarpidest elab sotimaa 50 jões, kus hoolimata kaitsest endiselt tegeletakse pärlite salapüügiga. Pärlikarpe leidub suhteliselt rohkelt ka Põhja-Ameerikas (Kanada idaosas ning USA kirdeosariikides). Euroopas leidub (on leidunud) mageveepärlikarpe Austrias, Belgias, Tsehhis (väga ohustatud), Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal (tõenäoliselt välja surnud), Ühendkuningriikides,
annaabi.ee 
