> see on majanduslik determinism, mis on klassikalise marksismi ühiskonnaseletuse aluseks. > nimetatakse ka materialistlikuks teooriaks, kus majandussuhteid peetakse sotsiaalsete nähtuste mõjutajateks ehk baasiks. >> Marxi käsitlus kui ajalooline materialism Massimeediat käsitletakse klassikalises marksismis tootmisvahendina, mille omamise kaudu valitsev klass saab levitada oma ideid ja vaateid ning vältida alternatiivsete ideede levikut. Massimeedia toimib töölisklasside suhtes valeteadvuse tootjana. meedia sisu ja sõnumite tähendus on põhiliselt determineeritud meediaorganisatsioonide majandusliku baasi kaudu. > eelduseks on maksimaalne kasum: kommertsmeedia peab lähtuma reklaamitellijate vajadusest ja tootma tooteid, mis garanteerivad maksimaalse auditooriumi. meediainstitutsioonid, mida rahastavad poliitilised institutsioonid (st laiemalt riik), on ,,kaldu" domineeriva avaliku arvamuse või hoiaku poole, seega on need ideoloogiliselt mitte- neutraalsed.
USAst, Onu Säm vajab just sind. Kui inimene koges, et Sina on tema ise, siis võis tekkida mõtte, et miks ma ei ole seda teinud veel. Kõnetus võib inimesest ka mööda minna, juuksevärv sobib just sinulekiilaka jaoks. Samas kui inimene oma väärtuse kaudu tunneb, et tal oleks vaja või tal sobiks ennast samastada. Ta oli väga kriitiline kapitalistliku süsteemi suhtes. Arvas, et see toimib valeteadvuse ja ideoloogia kaudu ja surub alla inimeste tegelikku vabadust. Leidis, et ühiskonnas ei ole pea võimalik normaalset funktsioneerida ilma valeteadust kandmata. Antonio Gramsci (18911937) ,,Märkmed Vanglast" Veetis suure osa elust vanglas, sest ta innustatuna Marxi ideedest tahtis mõjutada poliitikat ja kukutata kehtivat korda. Ta ideed muutusid mõjukamaks alles pärast tema surma ja vangamärkmete avaldamist. Tahtis Marxi edasi arendada ja kritiseeris seda.
Samad riided jne. Kuid moega ühildumine on Wilsonil samamoodi nagu Simmelil: negtiivse märgiga konformism. St alternatiivmood ei ole mingi kõrgem ideaal. Vaba ja isiklik mood kui miski, mis eksisteerib ainul kuskil subkultuurisõgavustest? 60ndate müüt vabast riietusest on seotud teise müüdiga, et formaalss on alati repressiivne. Kuid rituaaide repressiivsus on midagi muud kui repressivsed rituaalid. Æ Seab kahtluse alla kogu Frankfurti ja valeteadvuse. Me oleme küll sotsiaalselt konstrueeritud, kuid otsime ikkagi kultuuris pragusid, mmis pakuks vabaduse momente. Kasutusväärtste juurde tagasi minna ei saa. Funktsionalism on asjade tegelik ilu. Kasutus on midagi muud kui ära kasutamine. Tänapäeva tarbimine on ära tarbimine Æ puritaanlus. Vastupidi: moodsus ja nading on autentsus. Mood on üks etseetilistest vabadustest, mis aitab alternatiive leida kui kunst. Mood ei ole mäng - see on kunstivorm ja sotsiaalne süsteem
annaabi.ee 
