> eelduseks on maksimaalne kasum: kommertsmeedia peab lähtuma reklaamitellijate vajadusest ja tootma tooteid, mis garanteerivad maksimaalse auditooriumi. meediainstitutsioonid, mida rahastavad poliitilised institutsioonid (st laiemalt riik), on ,,kaldu" domineeriva avaliku arvamuse või hoiaku poole, seega on need ideoloogiliselt mitte- neutraalsed. ideoloogia on üks osa superstruktuurist ehk pealisehitusest, ühiskonnas domineerib valitseva klassi ideoloogia. Ideoloogia on valeteadvus, massimeedia aga domineeriva ideoloogia levitaja. (NB! vt neomarksistide ideoloogiakäsitlust!!) Marksistliku lähenemise tugevused ja nõrkused + ei ürita näida väärtustevaba + tõstatab küsimuse poliitilistest ja majandushuvidest massimeedias (kelle reaalsust meedia pakub?) ning sotsiaalsest ebavõrdsusest meediarepresentatsioonides (milliseid gruppe meedias kajastatakse?). > lähenemine aitab dekonstrueerida iseenesest mõistetavaid väärtusi ja arusaamu,
· Poliitilised institutsioonid- nt. riik, milline on riigikord, sõltub sellest, milline on majanduslik olemisvorm. · Valitsev ideoloogia ja kultuur- peegeldab valitseva klassi huve, kelle valduses on tootmisvahendid ja on huvitatud, et keegi teine nende vahendite rügaks ja nende toodangu vilja neile toodaks. Kultuur on välja mõeldud selleks, et hoida inimesed veendumises, et see ongi õoge. Ideoloogia on valeteadvus, mis ei lase asju näha nii nagu nad on, vaid näidata asju teisiti, et paremini omaks võtta kehtiva ebaõiglase korra. 43. Mida nimetab Althusser "kõnetamiseks"? Althusser nõustub Marxiga, et ideoloogia on valeteadvus, mis ei lase meil asju näha sellisena, nagu nad on. Kuid see ei ole oluline inimese jaoks, kes on selle juba omaks võtnud. Ideoloogia on kujundanud tema subjektiivse maailmavaate selliseks,et ta usub seda, et nii peabki olema.
sellistena nagu ta on. Eesmärk hoida meis valesti ettekujutusi, et võtaks kehtiva ebaõiglase korra paremini omaks. Louis Althusser (1918 1990) arendas edasi Marxi ideid. Mõjukaim esse ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid (1970)" Ehk repressiivsetest mehhanismidest, millega riik vajalikku ideoloogiat üleval hoiab. Tema vaated lähenevad ideoloogiale mitmekülgsemast vaatepunktist. · ideoloogia on valeteadvus. Nõustub väitega, et ideoloogia on valeteadvus, mis ei lase meil reaalsust tegelikkuses näha. · Kuid mitte isikliku, elatud kogemusena. Kuid see ei ole oluline selle inimeseks jaoks, kes on ideoloogia omaks võtnud. Kes tõesti usub ideoloogiat, ta arvab et tema ettekujutust maailmas on täiesti adekvaatne. See efekt saavutatakse Althusser järgi väga huvitava mehhanismi kaudu, kõnetust: · Kõnetus ja enese kogemine sellena, kellele on suunatud avatud tekst