võimalikkusesse- sügav ohvrite pessimism. 1971 ,,Varjud paradiisis" - Ameerika ja emigrandielu, kõrvuti on Hollywoodi filmimaailm ja koduigatsus, surmad, enesetapud. Remarque on loetavamaid XX sajandi kirjanikke kogu maailmas humaanne, omanäolise huumorimeelega, rahu väärtustav. ,,Rahu maailmale! Iial varem pole sellest rohkem räägitud ja selle heaks vähem tehtud kui meie ajal; iial varem pole olnud rohkem valeprohveteid, rohkem valet, rohkem surma, rohkem pisaraid ja rohkem purustusi kui meie sajandil, kahekümnendal, progressi, tehnika, tsivilisatsiooni, massikultuuri ja massimõrva sajandil."
teisitimõtlejale. Olid ju nemadki lõhestunud Kirikust ja separatismi pooldajad. Samuti seostatakse ka Apostlite tegude raamatus hereesiat lahkarvamuste ja kildkonnavaimuga (1Kr 1:19) ja antakse mõista, et eksiõpetus tekitas sündivas Kirikus lõhesid. Siinkohal tuleks mainida, et hereesia ei tähendanud veel teoloogilist eksimust, aga sai sellise sisu üsna varsti. Hereesiat meile teadaolevas tähenduses käsitleb Peetruse teine kiri. ,,Rahva seas aga sigines ka valeprohveteid, nõnda nagu teiegi sekka tuleb valeõpetajaid, kes vargsi toovad sisse hukutavaid eksiõpetusi"( 2 Pt 2:1). 2 Hereesia kui eksiõpetus vastandus täielikult ortodoksiale, mille alge pärineb jällegi kreeka keelsest sõnast orthôs, mis tähendab ,,õige". Ortodoksia on sellel juhul siis ,,õige jumalateenistus" ja seda edasi arendades õige õpetus ja õige usk. 3 Kirik sai siinkohal jumalikul ilmutusel põhineva ortodoksi hoidjaks ning kirjeldab hereesiat kahel moel
Jumala nime väär kasutamine toimus kõigepealt vale vandumise puhul. Vanne pidi tagama tõe rääkimise. Inimene ütles, et Jumal karistagu teda, kui ta valetab. See oli tõepoolest võit vale üle, kui vähemalt ühel juhul võis inimest usaldada siis, kui ta vandus Jumala nimel. Paraku ikka leidus neid, kes Jumala nimelgi valet vandusid. Nendele ütleb Jumal "Te ei tohi minu nime juures valet vanduda, sest sa teotad oma Jumala nime" (3Ms19,12). Samuti leidus valeprohveteid, kes rääkisid Jumala nimel, kuigi Jumal ei olnud neid läkitanud. Selle käsu rikkumiseks loeti sedagi kui keegi tõotas midagi Jumala nimel, kuid jättis selle täitmata. Käsu vastu eksimiseks loeti ka kui Jumala nimel nõiuti ja positi. Hilisem juutlus on seda käsku tõlgendanud laiemalt et kuna Jumal ja tema nimi on niivõrd püha, siis ei tohi üleüldse Jumala nime, heebrea keeles Jahve suhu võtta, vaid tuleb öelda ja lugeda Jahve asemel adonai ehk Issand.
annaabi.ee 
