Paljude haiguste jaoks puuduvad selgelt määratletud diagnostilised kriteeriumid. 3. Haiguste klassifikatsioon. Klassifikatsioonisüsteem sisaldab üksteisele lähedasi diagnoose ning eri tasanditel erijaotisi ebaselgete ja täpsustamata juhtude jaoks. On paratamatu, et valiku tegemisel eri võimaluste vahel tekivad raskused osa isikute liigitamisel. Testi tundlikkus ja spetsiifilisus. Väärklassifitseerimise liigid: väärpositiivsed (ehk valepositiivsed ja väärnegatiivsed (ehk valenegatiivsed) juhud. Prognoosiväärtuse ja tundlikkuse erinevus. Tundlikkus näitab, kui suur on tõenäosus, et haige isik liigitatakse haigeks: haigeks liigitatud haigete inimeste arv / haigete inimeste koguarv. Spetsiifilisus näitab, kui suur on tõenäosus, et terve isik liigitatakse terveks: terveks liigitatud tervete inimeste arv/ haigete inimeste koguarv.
3000 serotüüpi; 2) organismide avastamiseks kas selektiivsetest või mitteselektiivsetest vedelsööt- metest, näiteks kasutades ELISA-meetodit, mille puhul on tegemist erinevate võimalike versioonidega ning kommertsiaalselt on saadaval ka mitmed ELISA- kitid. ELISA annab tulemuse, mis on võrreldav konventsionaalse kultiveerimise meetodiga, kuid on vähem efektiivne suurel arvukusel konkurentsmikrofloora esinemisel. Valepositiivsed tulemused võivad tekkida juhtudel, kus teatud pinna- antigeenid on samased nii patogeenidel kui mittepatogeenidel (nt salmonellad ja tsitrobakterid). ELISA-t saab kasutada ka Bacillus cereus'e, Clostridium botulinum'i, E. coli (kaasa arvatud verotsütotoksilised tüved) ja Staph. Aureus'e toksiinide avastamiseks. 39 Immuno-capture rikastamiskultuuri on täiendatud spetsiifiliste antikehadega
kliinilised nähud elussündidel: asümptomaatiline, varane (alla 2 aasta), hiline (üle 2). Varasel esineb lümfadenopaatia, hepatiit, hepatosplenomegaalia, aneemia, pseudoparalüüs. Hilisel sadulnina, KNS anomaaliad, suulae defektid… Diagnostika. • Mikroskoopia: pimevälja- või otsene fluorestsentne antikehadega märgistamine • Kultuuri ei saa kasutada • Seroloogia: Mittetreponeemsed reagiintestid – RPR, VRDL (veneral disease research laboratory test). Valepositiivsed reagiintestid rasedatel, immuniseerimisjärgselt, müokardi infarkti järgselt, süstivatel narkomaanidel, AIH, kroonilise maksapatoloogia korral. Valenegatiivsed sekundaarse süüfilise korral lahjendamata seerumiga (HIV+) Spetsiifilised – TPHA (hemaglutinatsioon), MHA-TP (mikrohemaglutinatsioon), FTA-abs (immuunfluorestsentsi absorptsioonitest). Primaarse süüfilise puhul esmalt positiivsed FTA-abs ja EIA IgM. Ravi ja profülaktika.