Levinumad pooljuhid on germaanium ja räni. Pooljuhtides pole laengukandjad "täiesti vabad", vaid on seotud kristallvõre sõlmede - ioonidega. Elektroni vabastamiseks peab tema kineetiline energia olema suurem teda iooniga siduvate (elektri)jõudude potentsiaalsest energiast. Elektroonikas kasutatakse sellepärast, et on äärmiselt tundlikud välismõjude suhtes. Vabad laengukandjad tekivad näiteks temperatuuri tõusmisel või pooljuhist erineva valentsusega lisandite kasutamisel. Viimasel juhul jaotatakse pooljuhid: n - pooljuht (elektronjuhtivusega pooljuht). Kristallvõresse viidud nn. doonorlisandi fosfori aatomil on üks elektron rohkem, see ülearune elektron jääbki kristallis vabalt liikuma. p - pooljuht (aukjuhtivusega pooljuht) Lisandi - boori aatomil on üks elektron vähem kui ränil - alumises täidetud tsoonis tekib vaba koht (nn. "auk"), kuhu võib sattuda elektron naaberaatomi juurest. DIOOD, pn -siire:
ning leidub vähemalt kolme liiki tunnuseid (ühtsus, komplekssus ja intensiivsus), mis kausaalselt selle kogemuse eest vastutavad ja millele osutamine ei toimi mitte kunagi mingil muul viisil kui ainult positiivselt. Sellist vaadet hakati hiljem (vt Conolly & Haydar 2003) kutsuma pöördumatuks generalismiks, kuna see omistab teatud omadustele pöördumatu (ühesuunalise) valentsuse. Pöörduv generalism – selle idee järgi võivad positiivse valentsusega tunnused eraldi võttes mõnikord tõepoolest vahetada konkreetses teoses oma valentsi, muutuda negatiivseks, analoogiliselt moraalivaldkonnaga, kus näiteks tõe rääkimine, lubaduste pidamine ja ausus on positiivse valentsusega tunnused, hoolimata sellest, et mõnikord on vältimatu neid rikkuda (valetada). Annulleeriv generalism – konkreetses teoses võivad negatiivsed omadused positiivseid omadusi üles kaaluda. 6. Iseloomustage kunsti hindamise voorusteoreetilist mudelit.
kombinatsioonis muude tunnustega. 5. Iseloomustage generalismi ja tema liike. Pöördumatu generalism omistab teatud omadustele pöördumatu valentsuse. Teos on väärtuslik vastavalt selle instrumentaalsele võimele kaasata esteetilist kogemust ning leidub ühtsus, kompleksus ja intensiivsus tunnused, mis kausaalselt selle kogemuse eest vastutavad ja millele osutamine ei toimi mitte kunagi mingil muul viisil kui ainult positiivselt. Pöörduv generalism- positiivse valentsusega tunnused võivad eraldi võttes mõnikord vahetada konkreetses teoses oma valentsi, muutuda negatiivseks. Annuleeriv generalism tegemist pole sellega, et konkreetses teoses võivad negatiivsed omadused positiivsed omadused üles kaaluda. Positiivsed omadused on interaktsioonis ja mõni neist võib muutuda negatiivseks väärtuseks. 6. Iseloomustage kunsti hindamise voorusteoreetilist mudelit.
Kui esimesed on suuremad, siis on difusiooni kiirus väga väike, ja kui väiksemad, siis asendus toimub interstitsiaalselt, sisestatava metalli ja põhimetalli kristallivõred peavad olema samasugused, metallide elektronegatiivsus peab olema lähedane. Vastasel juhul toimub elektroni üleminek ja sellega kaasnev ühendi teke. Näiteks Ni ja Al kokkusulatamisel saadakse keraamiliste omadustega Ni3Al ning metallide valentsus peab olema sarnane. Suurema valentsusega sisendmetall lahustub põhimetallis paremini kui vastupidi. Näiteks kui tsink lahustub vases 38,4 %, siis vask tsingis ainult 2,3 %. Lahustuvus väheneb, kui elemendid asuvad perioodilises tabelis üksteise suhtes kaugemal. Näiteks vases lahustub 38,4 % Zn, 19,9 % Ga, 11,8 % Ge ja 6,9 % As. Sõlmpunktidevahelise lisandiga püsiv tahke lahus saadakse siis, kui lisandi ja põhimetalli aatomid erinevad suuruselt küllaldaselt. Niisuguseid lahuseid
Ühendeil on märksa kõrgem sulamistemperatuur, elastsusmoodul, kõvadus ja väiksem joonpaisumistegur. Boriidid ja silitsiidid on keerulise asedustüüpi kristallvõrega (heksagonaalne, tetragonaalne, rombiline jt) 1)Oksiidkeraamika Oksiidkeraamika aluseks on oksiidid Al2O3, MgO, ZrO2, SiO2,TiO2, BeO jt. Kui metall, mis oksiide moodustab, on mitmevalentne, siis moodustuvad mitu erineva hapnikusisaldusega oksiidid ( näiteks TiO, TiO2). Püsiva valentsusega oksiidid on reeglina dielektrikud. Oksiidid on kõrge sulamistemperatuuriga, suure kuumuspüsivusega, kuid väikese termokindlusega (vastupanuga termilistele löökidele). 2)Mitteoksiidkeraamika Mitteoksiidkeraamika aluseks on karbiidid, nitriidid, boriidid ja silitsiidid. Karbiidid Karbiidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemiliste omaduste poolest tüüpilised sisendustüüpi keemilised ühendid (välja arvatud SiC). Kõige stabiilsemad on IV ja V rühma karbiidid. Neil
annaabi.ee 
