Orgaaniline keemia kordamine 1) Mis on orgaaniline keemia? Süsinikühendite ja kovalentsete sidemete keemia. 2) Millised elemnedid kuuluvad org. elementide koostisesse? Põhilised elemendid on hapnik, lämmastik, vesinik, väävel, halogeenid, fosfor, räni jt. 3) Põhielementide valentsid ja valentsolekud. C valents 4, valentsolekuid 3; N valents 3, valentsolekuid 3; O valents 2, valentsolekuid 2; H valents 1, valentsolekuid 1. 4) Süsiniku o.a ja selle arvutamine. Süsiniku o.a väärtused ulatuvad -4 kuni +4. VIHIKUST?? 5) Mis on süsivesinikud? Keemilised ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. 6) Mis on isomeeria? Ühendid, millel on sarnane summaarne valem kuid erinev struktuur. 7) Mis on alkaanid? Süsivesinikud, mille molekulis süsinike aatomite vahel on ainult ühekordsed kovalentsed sidemed. 8) Alkaanide füüsikalised omadused. Veest kergemad
Orgaaniline keemia. 1. Mis on orgaaniline keemia? Süsinikuühendite ja kovolentsete ühendite (mittemetallide) vaheline keemia. 2. Süsiniku, vesiniku, hapniku ja lämmastiku valents ja valentsolekud. C (süsinik) valents 4, valentsolekuid 4 H (vesinik) vaents 1, valentsolekuid 1 O (hapnik) valents 2, valentsolekuid 2 N (lämmastik) valents 3, valentsolekuid 3 3. Mis on süsivesinikud? Ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust. 4. Isomeeria mõiste. (mis need on?) Isomeerid on ained, millel on ühesugune summaarne valem, kuid erinev struktuur. Moodustub alates kolme süsinikuga ühendites. Tv. Lk. 13. ül. D 5. Süsiniku oksüdatsiooniaste ja selle arvutamine. Võib olla IV kuni IV 6. Mis on alkaanid? (struktuur) Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on ainult 1 kordsed
1.Orgaaniline keemia on süsinikuühendite keemia ja ühtlasi ka kovalentsete ühendite keemia. 2. Süsiniku valents on 4 ja valentsolekuid on 4. Lämmastiku valents on 3 ja valentsolekuid on 3. Hapniku valents on 2 ja valentsolekuid on 2. Vesiniku valents on 1 ja valentsolekuid on 1. 3.süsivesinikud on süsinikust ja vesinikust koosnevad ühendid.süsivesinud: alkaanid,alkeenid,alküülid, armomaatsedsüsivesinikud. 4. Isomeeria- ühesuguse ainekoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite olemasolu. Isomeerid- sellised ained, millel on ühesugune summaarne valem, kuid erinev struktuur. 5. ühendid, kus on ainult süsinukud, nende o.-a. on 0.iga side vesinikuga alandab süsiniku o.-a
Millised elemnedid kuuluvad org. elementide koostisesse? Põhilised elemendid on hapnik, lämmastik, vesinik, väävel, halogeenid, fosfor, räni jt. Orgaanilistes ühendites on enamasti C-H side, lisaks süsiniku ja vesiniku aatomitele võivad orgaanilised ühendid sisaldada ka hapniku, lämmastiku, halogeenide ja teiste elementide aatomeid (fosfor, väävel, raud...). Põhielementide valentsid ja valentsolekud. C valents 4, valentsolekuid 3; N valents 3, valentsolekuid 3; O valents 2, valentsolekuid 2; H valents 1, valentsolekuid 1. Süsiniku o.a ja selle arvutamine. Süsiniku o.a väärtused ulatuvad -4 kuni +4. iga vesinik annab -1 juurde, iga süsinik annab 0 juurde ja hapnik ja kõik muu annab +1 juurde Keskmise arvutamine.NT: C5H12 H12=12 , et saada C ka - 12 tuleb 12/5=-2.4 Mis on süsivesinikud? Keemilised ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Mis on isomeeria
Orgaaniline keemia on süsinikuühenidite keemia ja ühtlasi ka kovalentsete ühendite keemia (ei kuulu CO₂ ; H₂CO₃ ; CO ; süsihappesoolad ehk karbonaadid) Orgaanilised ühendid sisaldavad süsiniku(C)- ja vesiniku(H)aatomitest, sageli esinevad nende molekulides ka lämmastikku(N), hapniku(O), fosforit(P), väävlit(S) ja harvemini esinevad halogeenid ja metallid. Süsinik(C)- valents 4, valentsolekuid 3(4) Lämmastik(N) 3,3 Hapnik(O) 2,2 Vesinik(H) 1,1 Süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Süsivesinikud jaotatakse rühmadesse ja klassidesse (aluseks on võetud ahelate ehitus ja kordsus): 1. Hargnemata ahel 2. Hargnenud ahel 3. Kinnine ehk tsükliline ahel Süsiniku o.-a. Väärtused võivad ulatuda -4...+4 Org. Molekulide koostises esineb selliseid süsiniku aatomeid, mis on
eraldumisega. · Polümeer keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest kovalentse sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). · Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. · Hüdrofoobsus veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega. 2. Teada süsiniku, vesiniku, hapniku ja lämmastiku valentsolekuid orgaanilistes ainetes. · Süsinik 4 · Lämmastik 3 · Hapnik 2 · Vesinik 1 3. Teada järgmiste ainete valemeid/koostist. · Looduslik gaas ehk maagaas CH4 · Bensiin · Petrooleum · Parafiin · Puupiiritus · Glütserool CH2(OH)- CH(OH)- CH2(OH) · Atsetüleen CH(kolmikside)CH · Fenool C6H5-OH · Aniliin C6H5-NH2
aatomeid. 4valentne süsinik tähendab, et süsiniku aatom moodustab kindlasti kovalentset 4sidet teiste aatomitega. Teisteks aatomiteks on kas teised süsiniku aatomid, vesinikud, hapnikud, harvem lämmastiku aatomid. Veel harvemgi väävlit, fosforit, halogeene(7A rühma elemendid) ja metalle. 7 Orgaanilised ained jagunevad aineklassidesse sõltuvalt sellest, milliseid süsiniku valentsolekuid on molekulis ja sellest, kellega süsinik neid sidemeid moodustab. NB! Orgaaniline aine saab kuuluda korraga mitmesse aineklassi! Selleks, et orgaaniliste ühendite nimetusi anda, kasutatakse eesliiteid, mis tähistavad süsinike arvu. Met C1 et C2 prop C3 but C4 pent C5 heks C6 hept C7 okt C8 non C9 dek C10 mono 1 di 2 tri 3 tetra 4 pent 5 heks 6 hept 7 okt 8 non 9 dek 10 Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis tähendab, et süsinike aatomite vahel on ainule kovalentsed üksiksidemed
(1 cm3 seda isotoopi eraldab pidevalt 1210 W soojusenergiat), kasutatakse kosmoseaparaatides, teisaldatavates seadmetes segus Be või B-ga – neutronite allikas Po ja tema ühendid on väga mürgised 3.25. 17.rühma elemendid: halogeenid (F – At) 3.25.1. Üldiseloomustus Elemendid (17. rühm): F Cl Br I At Väliselektronkiht kõikidel ns2np5 F 1s22s22p5 – 2. energiatasemel puuduvad d-orbitaalid (ei ole ergastatud valentsolekuid) oksüdatsiooniastmed 0, -I Alates Cl-st võimalikud üleminekud vabadele d-orbitaalidele (paardumata elektronide arv suureneb) Oksüdatsiooniastmed 0, -I (püsivaim) kuni VII Halogeenidele on iseloomulik eriti suur elektronafiinsus (aatomite võime siduda elektroni) ja kõrge elektronegatiivsus. Kui elektron liitub Hal-aatomiga → Hal- (halogeniid-ioon), millel on vastava (per-süsteemis kõrvalasetseva)
annaabi.ee 
