hajub keskkonda soojusenergiana Elektronkihid • Aatomite puhul kiirgub ja neeldub energia ainult üliväikeste energiaportsjonite ehk kvantide kaupa • Kvant – väikseim jagamatu energiakogus Elektronkihid • Tavalistes keemilistes reaktsioonides toimub aatomite vahel elektronide vahetus • Keemiliste elementide reageerimise kiirus sõltub elektronide arvust välimisel elektronkihil, nn valentselektronidest • Täidetud välimise elektronkihiga aatomid ei ole keemiliselt aktiivsed, st ei reageeri iseenesest teiste ainetega Elektronegatiivsus • Elektronegatiivsus on suurus, mis iseloomustab aatomi võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone • elektronegatiivsus on elemendi aatomite võime tõmmata enda poole ühist elektronpaari • Kõrge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud ühendites elektrone tugevalt
Elektronid saavad liikuda ühelt orbitaalilt teisele ainult neelates (liiguvad tuumast kaugemale) või ainult kaotades (liiguvad tuuma suunas) energiat. Kui elektron liigub kõrgemalt tasemelt madalamale, siis selle käigus kaotatud energia liigub keskkonda soojusenergiana. Keemiline reaktsioon aatomite vahel toimub elektronide vahetus. Vanad sidemed ainete vahel lõhutakse ja moodustatakse uued. Keemilise elemendi reageerimise kiirus sõltub elektronide arvust välimisel kihil ehk valentselektronidest. Kui väline elektronkiht on täis, siis aatom ei ole keemiliselt aktiivne. Aatomi võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone nimetatakse elektronegatiivsuseks. Kõrge elektronegatiivsusega aatomid seovad tekkinud ühendites elektrone tugevalt. Keemiline side viis kuidas kaks või enam aatomit on omavahel molekulis seotud. Üksikside ühinenud on 1 elektronpaar Kaksikside ühinenud on 2 elektronpaari Kolmikside ühinenud on 3 elektsonpaari
lähikorrastatud, nagu vedelikus. Tahkiseid jaotatakse: - Molekulaarsed tahkised – üksikmolekulide kogumid, mida hoiavad koos molekulidevahelised jõud - Atomaarsed tahkised – koosnevad aatomitest, mis on kogu tahkises omavahel kovalentsete sidemetega seotud. Elemendid moodustavad mitmeid allotroope. Nt süsinik esineb teemandina ja grafiidina jne. - Metalsed tahkised – koosnevad katioonidest, mida hoiab koos ühine valentselektronidest moodustunud elektronpilv - Ioonilised tahkised – koosnevad katioonidest (väiksemad) ja anioonidest (suuremad) Ühikrakk – väikseim kristalli osa, mille üksteise kõrvale paigutamisel saame kujutada kogu kristalli Kõiki kristallistruktuure saab kirjeldada 14 põhilise ühikraku Bravais’ raku kaudu 6. PEATÜKK TERMODÜNAAMIKA I SEADUS Termodünaamika – keemia ja füüsika osa, mis käsitleb energia muundumist ühest vormist teise
elektroni. Iga tsoon sisaldab vaid elektrone, mis vastavad isoleeritud aatomi vastavale nivoole. Energiatsoonide ehitus kristallis aatomite tasakaalulise vahekauguse korral on näidatud joonisel 11-2. Osa energiatsoone võivad olla tühjad või ainult osaliselt täidetud elektronidega. Tahkete materjalide elektrilised omadused sõltuvad energiatsoonide ehitusest ja nende täitumisest elektronidega. Tsooni, mis tekib kõige suurema energiaga elektronidest (valentselektronidest) nimetatakse valentstsooniks. Järgmine suuremate lubatud energiatega tsoon on juhtivustsoon. Nende vahel asub keelatud energiate tsoon keelutsoon. Energiatsoonide ehituseks on neli võimalust (joonisel 11-3 on esitatud tsoonid 0 K juures): 1) Valentstsoon on osaliselt tühi (joon 11-3a). Kõrgeimat nivood, mis 0 K juures on elektronidega täidetud, nimetatakse Fermi nivooks. Temale vastab energia . Selline tsoonide ehitus on omane metallidele, mille
annaabi.ee 
