Kuid asjaolud ei soosinud enam nii, nagu see oli 1841. aastal. Tädi oli surnud, isa tervis halvaks jäänud. Õed said minna koolihoonet rentima ning pidid kooli avama Haworth`i pastoraadis, mis oli kodust kaugel; kuid selle asukoht oli surnuaia lähedal, küllalt metsikus kohas, mis hirmutas potentsiaalsed lapsevanemad ära. Tema katse avada kool kukkus 1844. aastal läbi. l Kirjanikukarjääri algus Mais 1846, avaldasid Charlotte, Emily ja Anne valenimede Currer, Ellis ja Acton Bell all ühendatud luulekogumiku. Vaatamata sellele, et raamat ei pakkunud kellelegi huvi (ainult kaks koopiat oli müüdud), otsustasid õed jätkata kirjutamist avaldamiseks ja alustasid tööd oma esimeste novellidega. Charlotte kasutas nime "Currer Bell" ka kahe esimese novelli väljaandmisel. Charlotte esimene novell "The Professor" ("Õpetaja"), avaldatud nime Currer Bell all, põhineb tema Brüsselis õpetamise kogemustel, kuid tema eluajal seda ei avaldatud
3.Viikingite jumalad Norra e. Põhjala mütoloogiast 3.1 Odin Tuntakse veel ka nimede Gangler, Odhinn, Odinn, Vak, Valtam all. Jumalate isa, Ascardi kuningas, sõjalord, surm ja tarkus. Selleks, et teda maailmas ringi reisides ära ei tuntaks, kannab ta hiiglaslikku laiaäärega kaabut .Tänu Lokile sõidab ta lahinguväljadel kaheksajalgse hobuse Sleipniriga.kergesti äratundmise eest kaitses ta end kujumuutmisega, reisides alati inkognito , valenimede all.(3) Odinit peeti peamiseks lahingujumalaks ja ,,võitude isaks" peeti teda eriti aristokraatlike sõjameeste klassis. Peeti ka Taani ja Norra kuningasoo kaitsejumalaks. (Allan, 2004, lk 45) Tal on väga kõrgelt tunnustatud sõjaväe-luure alal. Temaga koos lahingus on alati saatjaks kaks musta ronka Huginn ja Muninn, kes mööda maailma ringi lennates teda sündmustega kursis hoiavad. Müüdi järgi on Odinil vaid üks silm, teise silma ta vahetas Mimir-ist, Tarkuse Kaevust,
kehtivale kultuuripoliitikale. Kuna kogu kava tuli kirjalikult eelnevalt gestaapole esitada, oli Speek sunnitud kasutama mitmeid kavalaid võtteid alates sellest, et kontserte reklaamiti varieteemuusikana, tänu millele õnnestus võimude keelust üsnagi edukalt kõrvale hoida ja esitada siiski päris tõsidžässilik kava 209 . Oma kirjas V. Ojakäärule kirjeldab ta teisigi kasu- tatud konspiratiivseid võimalusi. Nii kasutati hiljem nõukogude korra ajal meie pillimeestele nii tuttavat valenimede taktikat, näiteks C. Basie “One o’clock Jump” autoriks märgiti mingi suvaline prantsuse nimi, H. Carmichaeli “Stardust” autoriks rootsi nimi, osale ameerika päritolu lauludele tehti uued saksakeelsed sõnad (s.t ka nimed), mõned saksa päritolu lood (E. Waldteufeli “Uisutajad”) aga arranžeeris Speek svingstiilis (Ojakäär 2003: 292). Nagu K. Laren meenutas, oskas Eugen Raudsepp laulda saksakeelseid tekste nii suure aktsendiga, et need tundusid olevat ingliskeelsed
annaabi.ee 
