tsütoplasmas hulgaliselt keratiini. 2. Läikekiht (stratum lucidum) 3. Sõmerkiht (stratum granulosum) - piklikud, hävivate tuumadega rakud, mis sisaldavad keratohüaliini sõmeraid. 4. Ogakiht (stratum spinosum) - väikeste ogataoliste jätketega hulknurksete rakkude kiht. 5. Basaalkiht (stratum basale) - prismaatilised, piklike tuumadega rakud paiknevad basaalmembraanil. 15. Bronhi ja bronhiooli ehituse erinevused Bronhi sein on kolmekestaline. 1) Valendikupoolseks kestaks on limaskest. Limaskesta katab mitmerealine ripsepiteel, mis bronhi diameetri vähenedes madaldub. Teiseks limaskesta kihiks on sidekoeline limaskesta päriskiht. Siis tuleb lihaskiht. Sellest väljapoole jääb sidekoeline submukooskiht, milles paiknevad versooned ja bronhiaalnäärmete lõpposad. 2) Kondrofibrooskest, mis koosneb hüaliinse kõhrkoe plaadikestest. 3) Adventitsiaalkest, milles esineb hulgaliselt rasvkudet.
Trahhea dorsaalses seinas ei moodusta trahheaalkõhred suletud täisringi ja nende vabad otsad ühendab trahhea seina kileosas paiknev trahhea ristilihas Adventitsiaalkesta moodustab kohev sidekude BRONHI SEINA EHITUS Bronhide paiknemise ja ehituse järgi jagatakse bronhe suurteks, keskmisteks ja väikesteks (jagunevad bronhioolideks) Suurte bronhide ehitus on sama mis trahheal: limaskest, kondrofibrooskest, adventitsiaalkest Valendikupoolseks kestaks limaskest, mida katab mitmerealine ripseepiteel, mis bronhi diameetri vähenedes madaldub Sidekoeline limaskesta päriskiht e proopria Lihaskiht Sidekoeline submukooskiht – selles paiknevad veresooned ja bronhiaalnäärmete lõpposad Kondrofibrooskestas paiknevad erineva suurusega, ebakorrapärased hüaliinse kõhrkoe plaadikesed – neid ühendab sidekude, koes on hulgaliselt kollageenseid kiude Adventitsiaalkest sidekoest
5. Müoidsed rakud Makrofaagid + dendriitrakud – testikulaarne immuunsus Peritubulaarsed epiteelirakud (müoidsed rakud, tekitavad peristaltikat, vajalik spermatiidide vabanemiseks Sertoli rakkudest ja spermide suunamiseks viimajuhakestesse. 6. Mis on vere-testise barjäär? Sertoli rakud kinnituvad basaalmembraanile ja tekitavad VTB. VTB jaotab väänilise seemnetorukese basaalseks (spermatogoonid + preleptoteeni spermatotsüüdid) ja adluminaalseks (valendikupoolseks) osaks (kus toimub meioos I, meioos II, spermiatsioon, spermiogenees). VTB koosneb spetsiaalsetest liidustest külgnevate Sertoli rakkude vahel. Sõltuvalt spermatogeneese tsükli faasist tehakse VTBs läbi ümberkorraldused, et arenev sugurakk saaks läbi VTB liikuda (VTB säilitab omadused) 7. Vere-testise barjääri roll? VTB roll on reguleerida ja piirata teatud ainete (vesi, ioonid, toitained, hormoonid, biomolekulid, kemikaalid jne) liikumist läbi Sertoli rakkude
annaabi.ee 
