tekivad metastaasid enamasti kopsus. · Värativeeni elundil (magu, sooled, pankreas) maksas ja alles seejärel kopsus. · Hematogeenselt levivad sarkoomid, aga ka vähid. KÄÄRSOOLEKASVAJA METASTAASID http://doctorstock.photoshelter.com/image/I0000ewE0_WUsY7s METASTASEERUMINE V Implantatsioon- ehk istutusmetastaasid · Rakud või väikesed kasvajalise koe tükid eemalduvad algkoldest ja istutuvad mujal. · Iseloomulik õõneselundite valendikes ja serooskelmete õõntes paiknevatele kasvajatele: nt söögitorust irduvad kasvajarakud istutuvad makku. KASVAJA ARENGUSTAADIUMID 0 kartsinoom in situ; I regionaalseid metastaase ei ole; II üksikud regionaalsed metastaasid; III palju regionaalseid metastaase; IV kasvaja levik naaberorganisse, kaugmetastaasid. LUUMETASTAASID I · Tekkivad pahaloomulise kasvaja lõppjärgus. · Enamasti rinna-, eesnäärme- ja kopsuvähi, müeloomi puhul.
Esimese ööpäeva lõpuks on kõik lihased kangestunud. Kolmandaks-neljandaks päevaks kangestus kaob. Kangestuse põhjuseks on glükogeeni muutumine piimhappeks ja lihaste elastsuse kadumine ATP toimel. Enneagsetel vastsündinutel ei teki kangestust. 3. Koolnulaigud LIVORES MORTIS Vere allseiskus et hüpostaas. 4. Pealesurmne verehüübimine Veri hüübib. Hüübed tekivad peamiselt südames ja suurte veenide valendikes. 5. Silma sarvkesta hägustumine Vedelik aurustub ja sarvkest muutub kuivaks. 6. Koolnulaotus: autolüüs ja roiskumine KOMPENSATOORSED, KOHUSTUMUSLIKUD JA REGENERATIIVASE PROTSESSID Haiguse korral püüab organismsäilitada oma homöostaasi. Selleks lülitatakse sisse kompensatoorsed mehhanismid: hüpertoofia, atroofia, regeneratsioon. Kompensatsioon= haiguste puhul tekkinud struktuursete ja funktsionaalsete kahjustuste
siirutav lülijalgne vektor. ektoparasiidid (kr. ectos -- väljaspool + parasiit) -- välisparasiidid, välisnugilised. Parasiteerivad lühemat või pikemat aega peremehe keha pinnal. Ektoparasiitide hulgas moodustavad erirühma somaatilised ektoparasiidid, kes veedavad kogu elutsükli peremehe nahal. Vt. ka parasiitide liigitelu. endoparasiidid (kr. endo -- sisemine + parasiit) -- sisenugilised. Parasiteerivad peremehe organismi sisemuses: rakkudes, kudedes, elundite valendikes ja kehaõõnetes või -vedelikes. Vt. ka parasiitide liigitelu. 5 endoparasiitide jaotus lokalisatsiooni alusel. Püsipaiga alusel jagatakse endoparasiidid neljaks rühmaks: lumenikoolid, kavikoolid, tekstikoolid ja tsütokoolid. entomoloogia (kr. entomon -- putukas + logos -- mõiste, käsitlus) -- putukateadus. Zooloogia osa, mis uurib putukate (Insecta ehk Hexapoda) klassi lülijalgseid. Vt. ka veterinaarentomoloogia.
annaabi.ee 
