Koostöö puudus ka lähimate rahvastega näiteks latgalitega, leedukate ja liivlastega. Riigi puudumine tähendas ka ühsväärtuste puudumist. Kui eestlastel oleks olnud ühtsem riik või maakonnadki oleks kokku hoidnud, võinuks eestlased vaenlastele tugevamat vastupanu osutada. Viimaseks faktiks toon välja, et Eestil puudusid mõjukad liitlased. Rootsi ja Taani olid huvitatud vaid Eesti maa-alast, ning nii ei olnud neilt abi oodata. Venelased andsid aga eestlastele valelootust ning jäid hiljaks. Latgalid omakorda tahtsid kätte maksta varasemate eestlaste röövretkede eest. Liivlaste maa-ala vallutati kiiresti ning ka lätlased olid alistunud, nii polnud neist eestlastele abi oodata. Kuigi eestlased olid sunnitud lõpuks alistuma, kuulub muistsele vabadusvõitluse tähtis koht meie ajaloos. Eestlased tegid kõik, et säilitada vabadus, kuid sellest ei piisanud. Eestlased elasid ajajärgult muinasajas, seega puudus neil vastav sõjavarustus
Jäi üle pöörduda vaid saarlaste ja venelaste poole. Saarlased ka asusid vallutajate vastu võitlusesse ja nad osutusid väga tõhusateks liitlasteks. Venelased, seevastu lubasid küll eestlaseid aidata, kuid nad olid rohkem omakasu peale väljas ja sakslaste vallutustele piiri pannes kaitsesid ka enda maad. Nendest oli palju kasu Otepää piiramisel, mille vallutamisega andsid sakslastele raske löögi. Vene abiväed jäid aga mitu korda hiljaks, andes eestlastele valelootust kui nendega oldi arvestatud (Madisepäeva lahing, Tartu piiramine). Balti alade rahvad polnud kunagi olnud liitlased, nad olid pigem vaenuväed, kes käisid pidevalt üksteise maadel röövretki tegemas. Latgalid soovisid kätte maksta eestlaste röövretkede eest, liivlaste vanem Kaupo soovis kõrget positsiooni ja rahvas leidis, et sakslaste vastu ei saa. Vallutajad suutsid need rahvad veel rohkem Eesti vastu üles ässitada ja kasutasid niiviisi ühtesid barbareid, et alistada teisi
Lähedastega suhtlemine taaselustamise ajal Enamikel juhtudel on ka taaselustamise ajal võimalik perega mõistlikult suhelda. Ärge saatke pereliikmeid (või patsiendile lähedasi inimesi) toast välja – asjaosalised teavad ise, mida nad taluda suudavad. Lubage lähedastel pealt vaadata, kui nad tegutsemist ei sega. Lubage neil midagi teha, näiteks lahust hoida või koomapatsiendiga rääkida. Ärge andke kunagi valelootust. Sobiv sõnastus oleks: „Me anname endast parima. Ta ei hinga, ta süda ei tööta enam. Me teeme talle kunstlikku hingamist, proovime südant ja kopse taaselustada. Me andsime talle ravimeid, mis võivad südame uuesti tööle panna.“ Tehke taaselustamine käigus vahekokkuvõtteid, millega valmistate lähedasi eesootavaks ette, näiteks: „Süda töötab hetkel tänu ravimitele, aga ta ei hinga ise. See on väike positiivne märk, aga olukord on väga kriitiline.“ 197
annaabi.ee 
