unikaalseid mäluhäirete mustreid, mis nõuavad spetsiifilist tähelepanu õiguskaitse ja õigusliku kogukonna poolt.1 Tunnistajad ja ohvrid annavad tihti kriminaaluurimise jaoks olulisi juhtlõngu. Erinevate uuringute kohaselt on paljud inimesed kuriteole peale sattudes või tunnistust andes alkoholi mõju all, kuid sellest hoolimata, ei ole palju uuritud, kas selliste tunnistajate puhul on meenutamine erinev kui kainete tunnistajate puhul ning kas nad on vastuvõtlikumad valeinfole. Uurimused joobes tunnistajate tajumise kohta näitavad, et potentsiaalsed vandekohtunikud tajuvad selliseid tunnistajaid rohkem kognitiivselt häirituna kui kaineid tunnistajaid. Sarnaselt on leitud ka, et enamus eksperttunnistajatest eeldas, et joobnud tunnistajate mälu on häiritud. Arvestades neid tõekspidamisi, teatakse üllatavalt vähe, kas ja kuidas alkohol mõjutab tunnistaja mälu tingimustes, mis on sarnased reaalmaailma pealtnägija kontekstiga.2
Meediasuhted- Kõneisik, Suhtekorraldaja• Pressiesindaja• o-i juht Meediasuhtlus kriisiolukorras- ei tohi iialgi öelda ainult “Eikommenteeri”, sest see näitab, et varjad tahtlikult infot. Kui ei saa komm, siis tuleb sedapõhjendada; Tegevused kriisijuhtimises-Meedia monitooring- oluline on jälgida kõigis meediakanalites ilmuvaid materjale nii kriisi vältel kui ka peale kriisi; aitab vajadusel operatiivselt reageerida valeinfole; peegeldab ühiskonna üldist hoiakut juhtunusse. Kriisi järgne tegevus- O ei tohiks peale kriisi aset leidmist mingil juhul käituda nii, nagu poleks juhtunut olnudki; Tuleks teha toimunust oma järeldused ja õppida; Kriisi kestvus ei pruugi tegelikult piirduda ajaga, mis kulub tekkinud olukorra likvideerimiseks. Kriisiolukorras ei tohi: jätta toimunut enda teada, loota et kõik möödub, tegevust varjata, toimida emots
väga laialt. Hiljem mäletab avalikkus vaid seda, et mingi suur probleem selle firmaga oli, kuid kes oli süüdi, see ei meenu enam kellelegi. Seega ei lahenda kohtuskäik midagi, rahaline võit mainele tehtud kahjuga võrreldes aga on väga suur. Mida peab tegema ettevõte, kellega on ebaõiglaselt käitutud? 1. Kõigepealt tuleb pöörduda artikli autori poole ning juhtida tema tähelepanu avaldatud valeinfole. Kindlasti tuleb meediale avaldamiseks saadetud vastukommentaar edastada ka kõnealusele ajakirjanikule. Võib juhtuda, et oma seisukohtade selgitamine lõpetabki kriisi. Ajakirjanik saab aru, et juhtunud on eksitus ning avaldab vabandusena ettevõtte seisukoha vahejuhtumi kohta. Siis ei rikuta ka suhteid ajakirjanikuga, kes tulevikus võib ettevõttest hoopis positiivset infot avaldada. 2
annaabi.ee 
