Elame infoajastul Juba tuhandeid aastaid tagasi enne Kristust toimus infolevi suuremate tsivilisatsioonide nagu Vana-Egiptuse, Vana-Kreeka ja Babüloonia vahel, küll aga hoopiski teisiti kui tänapäeval. Tol ajal polnud ei raadioid, internetti ega telefone. Kogu teave liikus paberkandjal või suusõnalisel teel käskjalgade kaudu. Praegune modernne infoajastu templit kandev maailm muutub iga päevaga aina kardinaalsemalt, liikudes üha enam mugavuste, kergema teabe kättesaadavuse ning kiirema mobiilsuse suunas. Kui veel paarkümmend aastat tagasi pidi uudiste lugemiseks ja ühiskonnas toimuvaga kursis püsimiseks minema poodi ning haarama NSV Liidu mõjusa kontrolli all oleva ajalehe järgi, siis tänapäeval ei ole vaja muud, kui arvutit või nutitelefoni ja Internetti ning teave kogu üle maailma, ükskõik millistelt uudisteportaalidelt, on inimesest vaid murdosa sekundite kaugusel. Tänapäeva infoajastus elamine so...
Tulemuseni püüdlemine sarnaneb labürindis ekslemisega: mida sügavamat ja keerulisemat järeldust me teha püüame, seda rohkem on teel võimalikke eksiradu, mis tulemuseni ei vii, aega aga raiskavad küll. Erinevalt induktsioonist garanteerib õigete reeglite rakendamine õigetele faktidele alati ka õige tulemuse. Takistuseks on ainult elnevalt mainitud suur ajakulu, ning probleem, et kas meie reeglid ja faktid ise õiged on, samuti, kas neid reegleid ja fakte on piisavalt palju. Valedelt faktidelt ning ekslike reeglite abil ei ole võimalik teha õigeid järeldusi. Suur osa loogikat ongi seetõttu pühendatud kindlasti õigete reeglite otsimisele. 1.3 Mõtlemise paratamatud aspektid Loogika uurib mõtlemise paratamatuid aspekte ehk seda, mis üldse teeb mõtlemisest mõtlemise ehk õige mõtlemise. Enamik meie vaimsest tegevusest ilmselt ei ole paratamatu, vaid sõltub tujust, ilmast, haridusest ja muudest taolistest pooljuhuslikest teguritest
järeldusele. (Tagasiarutlus) • Ei saa tõestada, et eeldused on tõesed, näidates, et lõppjäreldus on tõene. (Nt arutlus: Kuna kõik eestlased elavad vees ja kõik kalad on eestlased, siis järelikult elavad kõik kalad vees. Arutlus on kehtiv ja tulem tõene, ent eeldused on siiski väärad.) 18 Võib viia ka täpselt kujule Mõni S ei ole P, nt Mõni inimene ei ole iseennast tundev olend. 19 Siin on kerge eksida isegi asjatundjatel, nt Tamme jt, 1997: 5: „Valedelt faktidelt ning ekslike reeglite abil ei ole võimalik teha õigeid järeldusi“. On küll võimalik teha õigeid järeldusi, ent need ei tulene eeldustest. Ei saa jätta mainimata, et siinse teksti autor kõnealust raamatut lugedes seda viga ei märganud, sellele juhtis tähelepanu J. Eintalu. 22 • Ei saa tõestada, et järeldus on tõene, näidates, et arutlus on kehtiv. (Kui üksainuski eeldus on väär, siis võib järeldus olla kas tõene või väär.)
järeldusele. (Tagasiarutlus) · Ei saa tõestada, et eeldused on tõesed, näidates, et lõppjäreldus on tõene. (Nt arutlus: Kuna kõik eestlased elavad vees ja kõik kalad on eestlased, siis järelikult elavad kõik kalad vees. Arutlus on kehtiv ja tulem tõene, ent eeldused on siiski väärad.) 18 Võib viia ka täpselt kujule Mõni S ei ole P, nt Mõni inimene ei ole iseennast tundev olend. 19 Siin on kerge eksida isegi asjatundjatel, nt Tamme jt, 1997: 5: ,,Valedelt faktidelt ning ekslike reeglite abil ei ole võimalik teha õigeid järeldusi". On küll võimalik teha õigeid järeldusi, ent need ei tulene eeldustest. Ei saa jätta mainimata, et siinse teksti autor kõnealust raamatut lugedes seda viga ei märganud, sellele juhtis tähelepanu J. Eintalu. 22 · Ei saa tõestada, et järeldus on tõene, näidates, et arutlus on kehtiv
annaabi.ee 
